Reisikiri on @ppmotskula

Gruusia 2022

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 02 Aug 2022 00:00:00 +0000

Kokkuvõte: Lend TLL-RIX-TBS (airBaltic), buss Tbilisi-Shatili, 60 km matk (sh pealt 2 km tõusu) üle 3 549 m Atsunta kuru Girevisse, 4x4 buss Girevi-Dartlo-Omalo-Telavi mööda üht maailma ohtlikumat teed üle Gruusia kõrgeima autoga ligipääsetava punkti (2 684 m Abano kuru), buss Tbilisisse, lend TBS-RIX-TLL (airBaltic). 18 Eesti matkajat + Gruusia giidid + hobused. Reisikorraldaja andmoments.com.

Tähelepanekud: Kuigi Island võib olla fotogeenilisem, tunduvad Tusheti rohelised mäed kuidagi nunnumad. Tõsi, kuigi mu silm puhkas neil, pidi mu ülejäänud keha nende otsa pääsemiseks looma moodi tööd tegema. Ja kuigi Levan (meie grusiinist matkajuht, kes oskab Eesti hümni laulda) käskis alati tõsta esimese toosti Jumala auks, tõstsin mina enda klaasi ikka ilmajumalate terviseks, kes olid meie vastu kogu reisi jooksul märkimisväärselt kenad. Tundub, et mu esimene käik Gruusiasse ei jää viimaseks.

Island 2021

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 27 Jul 2021 00:00:00 +0000

Kokkuvõte: Lend TLL-RIX-KEF (airBaltic), buss KEF-Reykjavik ja sealt edasi Landmannalaugarisse. Jalgsimatk 55-km Laugavegur’i rajal pluss mõned lisamatkad enne ja pärast põhireisi ning selle ajal (kokku 137 758 sammu ja 93,2 km). Buss Þorsmörk-Reykjavik. Bussituur Islandi lõunarannikul. Reykjaviki vaatamisväärsused. Buss Reykjavik-KEF, lend KEF-RIX-TLL (airBaltic). 14 Eesti matkajat. Reisikorraldaja sandberg.ee.

Tähelepanekud: Meid oli hoiatatud horisontaalvihma, nullnähtavusega udu ja teiste meteoroloogiliste imede eest, kuid ilmajumalad olid meie vastu erakordselt lahked. Grupikeemia töötas suurepäraselt ning matkajuht Kristiina oli imetore (aitäh veelkord kõigi roogade eest!) Nagu Peeter Karl ütles, on Island koht, kus iga foto näeb cool välja. Ja nagu Kristiina (mitte-matkajuht) märkis, on Island “tule ja jää” maa selle mõlemas tähenduses. Ja kui sa jääda ei saa, siis tuleb sul sinna igal juhul naasta.

Kuuba ja Kanada 2018

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 02 Apr 2018 00:00:00 +0000

Kokkuvõte: 25MAR-01APR18. Lend TLL-CPH-YYZ-VRA (SAS + Air Canada). Vahereis Torontost Niagara Falls’i ja tagasi (rendiauto). VRA-Varadero-Havana-Vinales-Playa Giron-Matanzas-VRA ringreis (taksod, colectivos, camiones, Viazul buss; ööbimine 5 erinevas casas particulares. Lend VRA-YUL-FRA-TLL (Air Canada + Lufthansa). Kiire linnatuur Montrealis. 2 eestlast seljakottidega ja ilma kindlate plaanideta.

Tähelepanekud: Kuuba on kontrastide kaleidoskoop, Kanada on lihtsalt cool ja Hiina läheb kõikjale, kuhu eurooplased, ameerikalased või venelased ei saa või ei taha minna. Varadero kõlbab ainult “kõik hinnas” rannapuhkuseks. Havana: tee enne reisi kodutöö või leia endale siseinfoga kursis olev kohalik. Vinales: kaunis loodus, sh mogotes ja koopad. Playa Giron: hulganisti kaldalt sukeldumise võimalusi; samuti väärib külastamist, kui sind huvitab [sõja]ajalugu. Matanzas: boheemlik, üllatav, huvitav, elus.

Baikal 2017/18

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 05 Jan 2018 00:00:00 +0000

Kokkuvõte: 25DEC17-04JAN18. Rong Tallinn-Moskva-Irkutsk. Buss+praam Irkutsk-Khuzhir. 4x4 bussituur ja natuke jalgsi ringivaatamist Olhoni saarel. Buss+Praam Khuzhir-Irkutsk. Bussituur Irkutski ümbruses ja Taltsõs. Tsirkuseshow Irkutskis. Lend Irkutsk-Moskva-Tallinn. 12 eestlast. Reisikorraldaja sandberg.ee.

Tähelepanekud: Venemaa on *suur*. Ma ei kordaks seda reisi, aga ma soovitan igaühel korra oma elus rongiga läbi Siberi sõita. Vene raudteefirmad paistavad oma tööd tegelikult tundvat. Siberis on võimalik leida uskumatut ilu. Võimalik, et naasen kunagi Baikalile oma sukeldumisvarustusega.

Pikemalt ja piltidega: link

Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 08 Mar 2010 00:00:00 +0000

Õigem oleks vist öelda, et läinud nädalal oli Hispaanias hetki, kus vihma ei sadanud. Minu jaoks oli neid küll kahjuks liiga vähe.

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama sellest, et mulluse hüppehooaja teises pooles hakkas tasapisi idanema idee, et tänavu võiks Eesti Langevarjuklubi hakata pakkuma AFF-koolitust, mis maakeeli tähendab võimalust kogeda vabalangemist oma esimesel langevarjuhüppel ilma kellegi külge kinni seotud olemata.

Idee elluviimiseks aga läheb vaja piisavat kogust (absoluutne miinimum on kaks, aga mida rohkem, seda uhkem) vastava pädevusega instruktoreid. Nii leitigi peotäis vabatahtlikke, rivistati nad üles ja “komandeeriti” Sevillasse tarkust taga nõudma.

Mauritius

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 18 Mar 2009 00:00:00 +0000

Ma tean, et ma peaks tegelikult kirjutama ühe korraliku reisikirja. Piltidega ja puha. Aga olgem ausad, ööpäevas on ainult 24 tundi.

Estonian version™: puhkasin märtsi alguses koos Alice’i ja Peeter Karliga Mauritiusel. Oli väga lahe nädal, kõik jäid ellu.

Märksõnad: päike-vihm-päike-vihm, OWD litsents ja 29 kraadine vesi 25 meetri sügavusel, katkine ukseklaas ja 3+3 õmblust, suhkruroopõllud, sigasuured kilpkonnad, tee-see-ise leidlikkus, hindu-valge-musta-moslemi-hiina segiläbikultuur, õgardhollandlased, soe rumm ja parasailing, miinus üks telefon, peldik-tüüpi pealinn, BA turistiklass, Novotel LHR.

Margus ja miilitsad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 12 Nov 2008 00:00:00 +0000

Olime peaaegu kontorisse jõudmas, kui tuli fooris kolletama hakkas. Margus vajutas pedaali ja rendiautol käis ratas korraks all ringi. Teisel pool teed käivitas miilits motika, pani diskotuled peale ja järgnes meile parklasse. Kohe tuli ka teine samasugune.

Dokumendid kontrollitud, asus esimene poolits trahvikviitungit koostama, teine aga viskas niisama nalja ja uuris, kuidas Eestimaal elu edeneb. Uskumatu, kuid tõsi — kaks suvalist San José politseinikut teadsid, et a) Eesti on olemas, b) Eesti oli omal ajal Nõukogude liiduvabariik, c) eesti keel ei ole üldse vene keele moodi, d) ungari keel on eesti ja soome sugulaskeel. Lisaks saime teada, et Californias on kummivilistamine liikluseeskirjaga keelatud ning et SWAG (scientific wild-ass guess) tähendab umbes täpselt sedasama, mida füsioloogilis-arhitektuuriline meetod.

San Fran

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 08 Oct 2008 00:00:00 +0000

Suurema osa möödunud nädalast olin ma 10 tundi ajast maas. Kui kodus end juba tööle ja lasteaeda sätiti, oli mul alles eelmise õhtu õlu (ja/või söök) käsil, ning selle aja peale, kui mina jälle kargu alla sain, olid mu kallid juba koju tagasi jõudnud. Aga Skype videokõned on igatahes väga väärt vahend vältimaks seda, et poeg isa koju jõudes ema käest küsiks, kes see onu on 😉

Tegemist oli järjekordse tööreisiga Suure Lombi taha, täpsemalt meie Ameerika kontorisse San Joses. Algne plaan oli lennata KLM-iga, aga need tõhud tühistasid laupäevase sinnalennu ära ning pakkusid alternatiividena välja kas sama hinnaga, kuid kaht ümberistumist ja pealt neljatunnist USA siselendu sisaldava marsruudi või siis päev hilisema, ent ligi kaks korda kallima mineku. Esimene variant meile mõistagi ei sobinud (halloo, 24 tundi turistiklassis pluss kohalejõudmine nõmehilisel tunnil) ning kuna teise variandi hinnavahe Lufthansaga (LH) jäi juba sama hästi kui sümboolseks, ent Star Alliance’iga lendamine tähendas tänu Eurobonuse kuldkaardi olemasolule mõnevõrra inimlikumaid ümberistumistingimusi, saatsime KLM-i seekord pikalt.

Ateena, see vana ja väsinud linn

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 20 Sep 2008 00:00:00 +0000

Käisin tööasjus Ateenas. Aastatuhandete tagune hiilgus on seal säilinud ennekõike vaid säilinud ajalooliste rajatiste varemeis, suurem osa hiljem ehitatust on aga räpane ja räämas. Liiklus on Lõuna-Euroopale kohaselt kaootiline. Suitsetajad panevad tobid tormama seal ja siis, kus ja millal tahavad (kusjuures tahavad nad pea kõikjal ja pidevalt), kuid mittesuitsetajad ei lase end sellest häirida (või ei näita oma häiritust välja). Kohalikud toidud on mulle suupärased, kuid Kreeka köögi pärast kuhugi reisida ma ei viitsiks. Kreeka õlu on joodav, kuid mitte midagi erilist. Ilusaid naisi on tänavail märksa rohkem kui Itaalias (mida, tõsi küll, ei saa veel eriliseks suursaavutuseks pidada, kuna makaronisööjate maal — vähemalt tänavapildis — valitseb krooniline kaunitaride nappus).

TLL-ATH-TLL

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 20 Sep 2008 00:00:00 +0000

Keda lennufirmad ja -marsruudid ei huvita, lugegu ainult eelmist postitust 🙂

airBaltic (BT) lend TLL-RIX-ATH tähendas meeldivalt lühikest ümberistumisaega Riias, kuid BT Boeing 737-500 turistiklassi istmed tunduvad olema veel lühemate vahedega paigutatud kui Estonian Airi (OV) samasuguses lennukis. Plusspoolelt tuleb välja tuua asjaolu, et 3 euro eest annavad lätlased pooleliitrise purgitäie päris viisakat õlut.

SAS Group’i kuuluv Blue1 (KF) lennul ATH-HEL oli sõiduriistaks “kole vorstlennuk” MD-90. Istusin umbes tiiva kohal, nii et mootorimüra eriti ei häirinud. Kuigi ma pole SASi vorstidega ammu lennanud, tundus, et KF istmed olid pisut mugavamad. Ateenas anti mulle ID-kaardi ettenäitamisel vähem kui 2 minutiga pardakaart ja selgitati, et Helsinkis pean enne jätkulendu uue check-ini tegema, kuna nemad seal ei saa OV pardakaarte väljastada.

Eestlaste uskumatud seiklused Rootsimaal

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 25 Aug 2008 00:00:00 +0000

19. augusti õhtul asus Tallinnas M/S Romantika pardale viis autotäit langevarjureid, kelle eesmärk oli Rootsimaa taevas suuri tegusid teha.

20. augustil võttis meid Gryttjomis vastu peaaegu inimtühi lennuväli, mille mururajast oli nädalapikkuse vihmasaju tagajärjel saanud maandumiskõlbmatu mudamülgas. Heiskasime Eesti hümni saatel rahvuslipu ning hakkasime otsima alternatiivseid hüppekohti, kus oleks a) vihmakindel, st kõvakattega, stardirada, b) piisavalt suur, st rohkem kui 10-kohaline, lennuk, c) võimalus alustada hüppetegevust enne nädalavahetuse saabumist ning d) soovitavalt võimalus tasuta või mõõduka papi eest lennuväljal või selle vahetus läheduses ööbida.

Perega Pekingisse, vol 3: reisikiri ja kokkuvõte

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 20 Jun 2008 00:00:00 +0000

Laupäev, 19. aprill. Tallinn-Stockholm

Pakkisime oma kohvrid kokku, keerasime koduukse lukku ja seadsime sammud Tallinna Reisisadamasse, et alustada oma Suure Reisi esimest etappi — merereisi Rootsi.

Romantika oli nagu Tallinki laevad ikka. Ei laevale ega pardateenindajatele ei olnud suurt midagi ette heita; Peeter Karl oli suurest pallimerest siiralt vaimustatud. Ainus asi, mille üle endiselt viriseda võib, oli rootsi laud. Millegipärast olen ma kõigi teiste firmade suurtel laevadel alati saanud märksa värskemaid ja maitsvamaid roogasid ning kuidagi on kõigil peale Tallinki õnnestunud ka karastavad ja kergemad joovastavad joogid buffee-pileti hinna sisse ära mahutada.

Perega Pekingisse, vol 2

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 18 Apr 2008 00:00:00 +0000

Veidi vähem kui viie tunni eest algas puhkus. Homme läheme, nagu Peeter Karl juba une pealt öelda oskab, Suurele Reisile.

Õhtul laevaga Rootsi, seal teeme pühapäeval aega parajaks (võib-olla vaatame näiteks, kus Ruotsi Kunn elab) ja siis kulgeme Arlandasse, kust hilisõhtul SAS-iga Pekingisse lendame. Kohale jõuame esmaspäeva lõunaks ning üritame esimese asjana oma hotelli üles leida. Ettenägelikult trükkisin nii selle nime (北京枣园居宾馆) kui aadressi paberile, et ka umbkeelne taksojuht (keda sealkandis kuulukse olevat märksa rohkem kui polüglott-tüüpi sohvreid) meid kohale oskaks toimetada.

Perega Pekingisse, vol 1.

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 18 Feb 2008 00:00:00 +0000

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et mu naisel ähvardas mingi ports Eurobonuse punkte hapuks minema hakata. Kuna ka minul oli neid ka omajagu kogunenud, võtsime nõuks kevadel ühe päikselise perereisi teha.

Kõigepealt saatsin SAS-i esindusse kirja, et kaks suurt ja üks väike soovivad aprilli lõpus umbes nädalaks soojale maale lennata, kusjuures kahe peale on suurtel kokku X punkti. Madis teatas seepeale, et ma peaksin neile konkreetse sihtkoha teatama. Selgitasin, et kui mul oleks konkreetne sihtkohaeelistus olemas, oleksin ma seda nendega ka jaganud. Evert saatis mulle nipsaka vastuse, et nad saavad meile punktide eest pakkuda 21 erineva lennufirma lende ning et me peaks ikka vähemalt riigi või regiooni ise ära ütlema, sest võib juhtuda, et meie punktide eest iga lennufirmaga igasse sihtkohta ei saa.

Kus sa soovid olla 10 aasta pärast? Aga järgmisel nädalal?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 10 Dec 2007 00:00:00 +0000

Elu on see, mis juhtub, kui sa oled parajasti muid plaane teinud.

Nädal tagasi olin ma kindel, et detsembris enam Eestist välja ei lähe. Vähemalt tööasjus mitte. Aga võta näpust! Tehti rida ümberkorraldusi, mille käigus võeti minu ja minu ülemuse ülemuse vahelt üks juhtimistasand vähemaks, ning mille tagajärjel olen ma praegu kusagil Central Park’i ja Times Square’i vahel hotellis. Homme õhtul (siinse aja järgi) ehk ööl vastu kolmapäeva (Eesti aja järgi) lendan tagasi kodumaale, käin poisiga firma laste jõulupeol ära ning enne töönädala lõppu tuleb ilmselt korraks ka Londonist läbi põigata.

Tšehhi taksojuhid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 11 Sep 2007 00:00:00 +0000

Seltskond eestlasi võttis Praha kesklinnast eile õhtul kolm taksot. Hotelli juurde jõudnud, väljus meie auto juht masinast, et ees sõitnutelt küsida, mis hinnaks tuli. Ta nimelt oli unustanud taksomeetri sisse lülitada.

Eestpoolt teatati, et sõit maksis 800 krooni (Tšehhi oma mõistagi, kusjuures niipalju neile ka maksti). Meie sohver naasis oma auto juurde ja teatas, et seda on ikka liiga palju ja kuradi mustlased tegid teie sõpradele külma, sest tegelikult ei tohtinuks see sõit üle 450 Kč maksma minna.

Aga Boston mulle meeldib

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 13 Jun 2007 00:00:00 +0000

Ma ei tea, miks, aga Boston hakkas mulle esimesest pilgust meeldima. “Päris” Boston on mõnusalt pisike — elanikkonnalt umbes poolteist ja maismaapindalalt pisut alla ühe Tallinna. Bostoni linnastu ehk “Suurem Boston”, mille elanikest jätkuks rohkem kui kolmele Eestile, aga kataks pisut üle neljandiku Eesti pinnast.

Boston jätab meeldivalt rohelise mulje ning lisaks sellele laiutab keset linna meri. Minu arvates on (soovitavalt laevatatava) veekogu olemasolu ühe korraliku linna jaoks hädavajalik. Isegi Tallinnast võib pikapeale asja saada, kui sadamapiirkond kunagi korralikult välja saab arendatud.

Local vs LoCal

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 25 Feb 2007 00:00:00 +0000

wolli: “Could you bring me a local beer, please?”
server: “I’m sorry, sir, we don’t have any on tap, but I could get you a bottle of Bud Light.”
wolli . o O (wtf? Mis ajast Bud kohaliku eripäraga hiilgab?): “Oh, sorry. I meant local as in ’local to California’, not LoCal as in ’low calorie’.”
server: “Oh… We’ve got Gordon Biersch Märzen, a red beer from San Jose.”
wolli: “Good. I’ll have a glass of that, thanks.”
server: “Coming right up, sir!”

San Jose > Tallinn. Duubel 2.

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 25 Feb 2007 00:00:00 +0000

25feb07 0957-8: Clarion San Jose Airport. Hotelli kohta võib öelda niipalju, et maksis kolm korda vähem kui Marriott, kus esialgu elasin, kuid see-eest oli siin hinna sees nii internet kui hommikusöök. United Airlines annab lootust, et USA täna enam nii kõvasti ei ime. Ega’s midagi, lähen uuele katsele.

25feb07 2127-6: SJC-ORD. Sedakorda ei rõõmustanud United mind vana Boeingu, vaid päris kabeda Airbus 319-ga. Ühtlasi õnnestus mul ka välja selgitada põhjus, miks SASi stjuuardessid nii koledad on. Nimelt olin just lennukisse sisenenud, kui mind tervitanud United Airlinesi mundris näitsik äkki hüüdis: “Pratar du svenska?”. Vastasin, et bara en liten ja läksin oma kohale. Hilisema vestluse käigus selgus, et tegemist pesuehtsa rootsi tõugu stjuuardessiga, kes juba üle 10 aasta Unitedi leiba teenib. SAS-ile aga on vaid koledad alles jäänud. Chicagosse jõudsime veerand tundi enne plaanitud aega, kuid ootasime kolmveerand tundi perroonil, sest meile määratud väravast ei olnud teine lennuk veel lahkunud.

Ajavöönditüng

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 24 Feb 2007 00:00:00 +0000

Praegu on laupäeva hommik.
Kojulend kestab vähem kui 24 tundi.
Tallinnas maandun pühapäeval kell 1735.

Järeldus: homme on esmaspäev.

San Jose > Tallinn

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 24 Feb 2007 00:00:00 +0000

24feb07 1000-8: Marriott San Jose. Kott pakitud. Nüüd tuleb mõni bensujaam leida, auto tankida ja tagastada ning neli tundi United Airlines’i õhubussis loksuda. Chicagos 2,5 h pausi, siis 8,5 h Kopenhaagenisse ning sealt pärast pooltteist ootamis- ja pooltteist lennutundi Tallinnasse.

Tagasivaatena võib öelda, et jetlag ei ole minu jaoks küll ületamatu probleem, kuid esimestel päevadel kippus hommik enne kukke ja koitu saabuma, ent see-eest tahtis Une-Mati juba hilisel pärastlõunal kallale tulla. Ilmselt on edaspidi nutikas sättida pikemad lennud nii, et sihtkohta saabumise ja asjalikuks hakkamise vahele jääks päev või paar aklimatiseerumiseks. Ning järgmine kord lendan SJC asemel SFO-sse; see võimaldab kahe ümberistumise asemel üheainsaga hakkama saada.

Tallinn > San Jose

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 20 Feb 2007 00:00:00 +0000

19feb07 0600+2: Start Sakust. Tulika teatas eile õhtul, et neil ei ole hommikuks mitte ühtegi autot anda, tuli ETX-iga lennujaama sõita.

19feb07 0855+1: TLLARN. Tallinna lennujaama tasuta wifi oli pisut peetis — DHCP server ei võtnud toru. Arlandas on wifi küll olemas, aga tasuta traadita võrku nad kohalike sõnutsi “alles ootavad”. See-eest on neil siin olemas mingid üldkasutatavad kompuutrid, kus operatsioonisüsteemiks teadagi mis; kiirsuhtluseks pakutakse ainult MSN, ICQ ja Yahoo messenger’e. Tuleb Luftfartsverket’ile pretensioon esitada 😉