Ostkeunenäodära on @ppmotskula

alaealine ajateenija

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 31 Dec 2025 00:00:00 +0000

käisin Petsil väes külas. ta oli kuidagi pealt 10 aasta jagu nooremaks muutunud. täismehe välivorm seljas, kükitas külmast punase ninaga poisipõnn mustade numbritega reisibussi kõrval ja parandas McGyveri teibiga selle kütusepaaki. nina tilkus, diisel tilkus ja teip ei tahtnud kuidagi märja metalli külge kleepuda. aga poiss ei jätnud jonni ja pusis muudkui edasi.

ELAKi direktor

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 25 Jan 2025 00:00:00 +0000

Eesti Langevarjuklubi võttis tööle tegevdirektori. langevarjutamisest ei teadnud ta suurt midagi, aga see-eest oli ta väga-väga tähtis.

esimese asjana võttis ta ette klubi kodulehe ajakohastamise. kiiremas korras tuli sealt kustutada kõik need pildid, kus oli näha klubi vana õpilasvarustus. see jätvat ebaprofessionaalse mulje.

teine oluline muudatus oli see, et kursustele registreerimise vormis tuli kasutusele võtta ID-kaardiga autentimine. miks, küsisin. “aga mõtle, mis oleks, kui näiteks mina läheksin ja paneksin sinu parima sõbra naise kirja,” küsis dire. “minu poolest võid sa minu naise ka kursustele regada, kui ta tahab,” vastasin. “ja mis sa siis teed, kui ta jääbki hüppama,” küsis boss etteheitval toonil.

autovahetusreis

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000

käisin välismaal autot ostmas. tahtsin muidu samasugust, nagu mul praegu on, aga valget. valge Octavia leidsin, aga mitte universaal-, vaid sedaankerega.

kodu poole sõites püüdsin end veenda, et sedaan on ju vahelduseks ka täitsa tore.

peatusin teeäärses puhkepaigas, et pisut jalgu sirutada ja üks kohv võtta. minu auto kõrvale parkis transiitnumbritega valge universaal-Octavia. selle juht tuli välja, ringutas ja jäi pika pilguga minu oma vaatama, omaette midagi pobisedes.

astusin ligi, tegime juttu. selgus, et ta oli sedaani otsinud, aga polnud leidnud. mõtlesime hetke ja vahetasime autod omavahel ära.

pime tütar

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 27 Feb 2024 00:00:00 +0000

su tütar jäi pimedaks, ütles Tanel mulle prantsuse keeles. mida? kuidas? miks? ei saanud ma midagi aru. ei, ta ei elanudki üle, lisas Tanel, ikka prantsuse keeles. arstid ei suutnud ta elu päästa. teda ei ole enam. jalad läksid nõrgaks ja oksendasin kukkumise pealt mao tühjaks.

hiljem olin mingis seltskonnas teinud kaks portsu mingeid aineid. ma ei mäleta, mis see oli ja kust me seda saime, aga ma olin otsustanud, et ei, kolmandat ma ei võta, sest see võib mulle liiga palju meeldima hakata. sõitsin minema, kuigi mingi hulk ainet oli minu autosse pandud.

käsitöölaat

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 07 Jan 2024 00:00:00 +0000

käisin käsitöölaadal ja nägin ühe müüja vitriinis päris kena Eesti rahvuslike motiividega nõudekomplekti: eri mõõtudes poolläbipaistvad taldrikud, klaasid, viinapitsid. taldrikutele oli asetatud salatileht, beebiforell ning mõned puu- ja köögiviljad. oskuslikult valitud valgustuses mõjus serviis väga kenasti.

otsustasin selle ära osta. müügipakendiks oli tavaline pappkarp, nõude vahed ilmselt mitte käsitsi lõigatud puitlaastu täis, et ei koliseks. veeklaase oli komplektis 4, aga viinapitse 6. tundus igati loogiline, sest esiteks mahtus väikseid pitse ritta rohkem kui suuri klaase ja teiseks… igaüks nagunii vett vahele ei võta.

härrasmees

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 16 Dec 2023 00:00:00 +0000

kõndisin Kristiinaga lumisel metsavaheteel. vastu tuli kamraad Nisu, üks mu endine Pruut* käevangus. olin kergelt üllatunud, aga Pruut ütles, et nad on juba kolm aastat koos ja et Nisu on nii viisakas härrasmees, et pole teda kogu selle aja jooksul sõrmeotsagagi puutunud.

* nimi on toimetusele teada

surmaotsus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 15 Jul 2023 00:00:00 +0000

ma olin surma mõistetud ja sain paar nädalat aega selleks, et end minekuks korralikult valmis panna. lähedastega jutud räägitud, tööasjad kolleegidele üle antud, Kaitseliidus ja Langevarjuklubis ka sotid sirgeks aetud, aeg minna.

ja siis hakkas mingi kuradi jama pihta. ükspäev ei olnud timukal aega, teisel korral võttis ta mingi õpipoisi kaasa, aga sellel läks autol kumm katki ja jälle lükati kõik edasi. kui nad lõpuks siiski kohale jõudsid, olin ma kogu selle venitamise ja jokutamise pärast nii tige, et viskasin timuka pea kiviga lõhki ja seepeale pani õpipoiss ka plehku.

konverents

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 07 Jul 2023 00:00:00 +0000

see juhtus mingil konverentsil, võib-olla õigusteadlaste päevadel.

kohvinurgas demonstreerisid paar kolleegi meeskonnatöö tähtsust: kui kaks meest lukustatud külmiku ust lahti surusid, sai kolmas oma käe kappi ajada ja sealt karastusjooke hankida. neljas seletas kõrval, et tegemist ei ole vargusega, kuna oleme maksnud kogu konverentsikeskuse kasutamise õiguse eest, mis hõlmab ka keskuses asuvaid äratarvitatavaid asju.

veidi hiljem juhtusin sealsamas kokku Rainer Saksaga, kes oli ilmselt tulnud osalejatele mingit ettekannet pidama. Rainer soovitas mul enne õhtusööki kindlasti lähedalasuvast pargist läbi käia, kuna seal toimuvat peagi mingi rahvusvahelise kaliibriga organiseeritud kuritegelaste kohtumine, mida olevat ääretult põnev jälgida. kui küsisin, kust ta seda teab, osutas julgeolekuekspert pargi servas seisvale mustale, peegelklaasist akendega ja pikendatud kerega V-klassi Mersu bussile, mille katusel oli hulk erinevaid antenne ja küljel suur helekollane stiliseeritud välgunoole kujutis. “kuna kurjakad kardavad, et nende vestlusi pealt kuulatakse, saadavad nad alati oma kohtumispaiku turvama sellised raadiohäireid tekitavate seadmetega varustatud nn EW-bussid (EW: electronic warfare),” selgitas Saks.

mikroväljaõpe

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 14 Jun 2023 00:00:00 +0000

olin mingil Kaitseliidu või reservohvitseride üritusel, millest võttis osa ka kaitseväe juhataja. ettekannete vaheajal liikusid kõik osalejad korraks õue, mida ümbritses kõrge valge piirdeaed. ühtäkki palus Herem kõigil peale minu ja ühe mulle tundmatu staabiveebli väravast välja liikuda: ta tahtvat meile midagi näidata. mind pani ta hoovis olnud veoauto rooli ja istus ise kõrvalistmele; veebli ülesandeks jäi kabiini katusele monteeritud kuulipilduja opereerimine. “teie sõitke täie hooga väravast välja ja keerake siis kohe vasakule,” ütles kindral mulle. “ja teie, härra veebel, pidage meeles, et kui vaenlast märkate, peab teie päästikusõrm olema kiirem kui Metsiku Lääne kõige kärmemal kauboil.”

rasketehnika

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 30 Apr 2023 00:00:00 +0000

käisime rasketehnika angaaris ekskursioonil. SUURED masinad (roomikud kõrgelt üle pea) olid sätitud nii tihedalt, et tundus arusaamatu, kuidas nad sealt vajadusel välja aetakse – nooled-kopad üksteisega risti ka veel. “nagu 15 mängus,” ütles masinistist ekskursioonijuht. “mõtled enne läbi, mida kui palju ja mis suunas liigutada ja siis teed ära.”

tundsime huvi, mis selle töö juures kõige ohtlikum on. “lohakus,” vastas vana kopa- ja kraanajuht enesekindlalt. “kui ma töötan 16 meetri kõrgusel, siis pole muret. aga 32 ja rohkem… no siis vaatan enne iga tõstet ikka korraks üle õla, et kas vastukaal on kindlalt kinni. mitte et ta saaks sealt kuidagigi ise lahti tulla, aga lihtsalt harjumus on selline. ja mul on kõigi tellijatega lepingus kirjas, et kui keegi mulle ülekaalulise lasti konksu otsa sätib, siis on leppetrahv 1000 eurot ja aasta täispalgaga puhkust.”

koerahoid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 21 Apr 2023 00:00:00 +0000

tuttav jättis oma koera mulle hoida. kuna peni kippus kõike närima, panin ta (mõistagi koos toidu ja veega) kuuri kinni. viimastel päevadel on nii kiire olnud, et peni pole mulle meeldegi tulnud.

pean täna mitmeks päevaks Tartusse sõitma, aga mul pole võimalik teda kaasa võtta ja koera peaaegu nädal otsa kuuris pidada oleks ebainimlik.

ärkan murelikult kell 5 öösel. ja saan alles siis aru, et mul ei ole kuuri, mistõttu ma ei saanud koera sinna kinni panna ning et keegi pole oma koera mulle hoida jätnudki.

ajuseen

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 10 Apr 2023 00:00:00 +0000

vaatasin filmi. kirjade järgi oli tegemist õuduspõnevikuga, mille kontekstiloov element oli mingi seen, mis inimese ajju sattudes tema teadvust ja isiksust nii palju muutis, et võis küsida, kas tegemist on sama inimesega.

filmi peategelane oli sportlik mees – võimalik, et sõjaväe taustaga – kes osales mingil ultramaratonil / ellujäämisvõistlusel. ja kes sai kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata ikkagi selle nakkuse, kuid suutis oma tahet nii palju kontrolli all hoida, et ei andnud järele kiusatusele võistlus pooleli jätta.

elevantvantvant

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 08 Apr 2023 00:00:00 +0000

olime suurema seltskonnaga väljasõidul ühes Eesti väikelinnas, mis võis, aga ei pruukinud olla Keila. kuna ilm oli ilus, otsustasin tubastesse tegevustesse vahe teha ning korraks õue selga sirutama ja värsket õhku hingama minna.

astusin tänavale ja nägin vähemalt linnaliinibussi suurust ja peaaegu sama kandilist punast lehma, kes rahulikult teeservas kasvavaid võililli sõi.

kõndisin järgmise ristmikuni, pöörasin vasakule ja nägin teist hiid-elukat. see oli sama värvi ja umbes sama kõrge, aga londi ja võhkadega. ja vähemalt sama pikk kui kaks rekkat. jalgu oli tal vähemalt kaksteist paari, mis tundus ka täiesti loogiline, sest ainult nelja jalaga sellist keret lihtsalt ei kannaks.

Männiku terminal

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 16 Feb 2023 00:00:00 +0000

Kaitseliidu Männiku lasketiiru territooriumile oli ehitatud Tallinna sadama kruiisiterminali meenutav hoone ning Kaitsevägi otsustas seal reservistidele suure vastuvõtu korraldada. Männiku teele oli rajatud kontroll-läbilaskepunkt, mille eelpost koosnes välivormis püssimehest ja tema koerast; kummalgi neist polnud ühtki helkurit ja neist pimedal teel möödapääsemine lõi lakke nii pulsi kui vererõhu.

hoonesse sisse saanud, käisin korraks tagahoovis. seal oli looma kombel lund; mingid autod ja rongid sõitsid hangede vahel ringi. rongid olid ajanud raudteede äärde hiiglaslikud vaalud, millest autojuhid hooga läbi rammida üritasid. selle tulemuseks oli reeglina raudteega risti olevad vaalud, mis põhjustasid nii mõnegi rongi rööbastelt väljasõidu. rongid ei läinud seejuures katki, vaid lihtsalt kraavi ja kummuli.

meeste loogika

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 15 Feb 2023 00:00:00 +0000

olin naine ja sain ülesandeks meeste loogikast aru saada. proovisin nii ja proovisin naa. leidsin, et lootusetu. ärkasin üles.

luikede järv

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 30 Nov 2022 00:00:00 +0000

ühel hetkel hakkasid kõik ümberringi rääkima, et putin on surnud. tahtsin seda uudist kontrollida, kuid Al-Jazeera, BBC, CNN, Delfi, ERR ja kogu ülejäänud uudistesaitide tähestik oli minusuguste huviliste poolt üle koormatud. lõpuks nägin mingi elektroonikapoe vaateaknal hulka telekaid, mis kõik mustvalget “Luikede järve” näitasid.

rekkapeatus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 22 Nov 2022 00:00:00 +0000

käisin Ameerikas rekkajuhiks. peatusin mingis teeäärses bensujaam-kõrtsis, et keha kinnitada. baarimees küsis midagi mu aktsendi kohta. kuulnud, et ma olen Eestist, muutus ta väga rõõmsaks ja ütles, et tulgu ma tahapoole, tema pere väga armastab eestlasi ja nad tahaksid mind võõrustada. sõime-jõime ja pererahvas leidis, et nad tahaksid mõne ilusa eesti laulu ära õppida. otsisin neile siis YouTube’ist “Eesti piir käib vastu Hiina müüri” välja ja peagi kõlas kõrtsi tagahoovis kerge ämericä aktsendiga “Stalini me vuntsipidi poome!”

koerkasshobused

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 25 Oct 2022 00:00:00 +0000

käisin ratsamatkal. jäime mingi suurema veekogu äärde laagrisse.

hobused läksid ujuma ja käitusid tagasi tulles nagu koerust täis koerad - sättisid end mõne inimese vahetusse lähedusse ja hakkasid end kuivaks raputama, pritsides lähedalviibija(d) märjaks.

kui hobused olid end ära kuivatanud, hakkasid nad käituma nagu kassid, jäädes “juhuslikult” seisma kohtadesse, kus nad inimeste liikumist või tegutsemist takistasid. neid sai ära ajada, toetades oma turja vastu hobuse külge ja elukat eemale trügides, aga see neile vist meeldiski ja nad tulid ikka ja jälle inimestele jalgu.

spordilaager

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 01 Sep 2022 00:00:00 +0000

olin mingis Eesti-Saksa lastelaagris kasvatajaks. laagri lõpuharjutuseks jagati lapsed kuude segapunti, anti neile selga ühesugused spordiriided (ilma seljapealsete nimede ega numbriteta) ja pandi mängima väravateta jalgpalli.

kasvatajad pidid iga mängu kohta eraldi tühjale lehele kirjutama mängijate nimed ja igaühele neist antava hinde. olukorras, kus lapsi oli 120+, nimesilte neil polnud, väravaid ei löödud ega kaitstud ja kasvatajad vaatasid mänge umbes 100 m kauguselt.

kas ma panen kõigile kolmed, sest tulemus oli rahuldav? või neljad, sest hea? või panen hinded ainult neile, kelle ma nägupidi ära tunnen ja kelle nimi mulle juhtumisi meelde on jäänud? erikuradinõme süsteem, kirusin.

kartulikoer

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 03 Aug 2022 00:00:00 +0000

sõitsin jalgrattaga (kust ma selle sain, pole aimugi) töölt koju. olin just möödunud lapse ja koeraga jalutanud mehest ning Viaduktist Leetesse keeranud, kui kuulsin selja tagant lapse ehmunud hõiget. vaatasin üle õla. suur valge peni, kohev saba lehvimas ja rihm taga lohisemas, jooksis mulle järele.

“ärge kartke, ta ei saa teile midagi teha,” hüüdis mees.

lisasin hoogu. äkki tundsin oma vasaku jala vastas karvast koonu ning hetk hiljem oli elukas põiki üle rattapulga mul põhimõtteliselt süles. jätkasin pedaalimist ja sügasin looma vasaku käega kõrva tagant. mu käsi läks koera nahast läbi ja sõrmed said kartulipudruseks.

lõvipõder

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 23 Jun 2022 00:00:00 +0000

sõitsime bussiga maanteel. äkki näen esiaknast, et vastassuunavööndis seisab mingi SUUR elukas. “põder!” hüüan bussijuhile, aga see ei tee väljagi. loom hüppab bussi eest läbi paremale maanteekraavi; näen, et tegemist on hiigelsuure lõviga.

veidi hiljem märkan tee ääres teist looma. see tundub küll põder olema, aga ilma sarvedeta." lähemale jõudes selgub, et põdral pole mitte ainult sarvi, vaid ka pead. peata kaelast voolab verd ja elukas vajub aeglaselt põlvili.

“lõvi töö,” mõtlesin.

sarimõrvar

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 18 Apr 2022 00:00:00 +0000

veetsin tänase öö ühel Eesti väikesaarel, mille püsiasukate hulgas oli ka sarimõrvar S. S oli muidu väga tore inimene - laia silmaringiga, viisakas, huvitav vestluskaaslane. ainult et sarimõrvar.

S oli võtnud nõuks, et mina sellelt saarelt eluga ei lahku. aga tal ei olnud mu tapmisega kiiret, nii et päevad möödusid saart avastades ja vahel õpetatud vestlusi pidades. kuna sadamas olid tal “omad joped” ees, ei tulnud saarelt minema hiilimine kõne alla.

kung fu

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 15 Mar 2022 00:00:00 +0000

Tallinnasse ilmusid Korea päritolu kuritegelikud jõugud. Kim Jong Uni väljanägemisega kaagid liikusid kahe- või kolmekaupa ja tõstsid inimesi rahast välja, ähvardades (ja vahel ka torkides) neid oma umbes 5-sentimeetriste teradega nugade ja kääridega.

kuna nad olid üsna aeglased, oli nende eest võimalik ära joosta, aga gängid suhtlesid omavahel, nii et põgenik jäi peatselt järgmisele kambale hambusse. ainus meetod, mis päriselt töötas, oli ründavale kurjamile jalaga munadesse anda. siis nad oma sõpradele ei helistanud.

tuulelend

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 20 Jan 2022 00:00:00 +0000

käisin Solarise keskuses lõunal. hakkasin kontorisse tagasi kõndima, kui äkki tuli selline paduvihm, et nähtavus oli parimal juhul vast 50 meetrit. paari sekundiga olin põhimõtteliselt aluspesuni läbimärg.

vihm lõppes sama kiiresti kui see alanud oli. ja siis tuli tuul, puhudes mulle selga nii kõvasti, et sain end veidi taha kallutades sellele toetuda.

kallutasin suts veel ning mu jalad tõusid maast lahti. päris tore oli niimoodi madallennul üle lompide kontori poole liuelda.

vaikuseminut

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 25 Dec 2021 00:00:00 +0000

lendasin Tartust Pärnusse. kuna teisi reisijaid ei olnud, istusin piloodi kõrval. oli ilus, õhtusse veerema hakkav suvepäev. meie all oli Viljandi linn oma järvega.

kell 17:12 lülitas piloot mootori välja ja ütles kerge vene aktsendiga: “vaikuseminut Jaani mälestuseks, kes täna viis aastat tagasi selsamal kellaajal alla kukkus. me, õhutaksojuhid, teeme igal aastal nii.” ilus žest, mõtlesin, ja tundsin ka ise liigutuspisarat põsele veeremas.

mootori taaskäivitamine ei tahtnud õnnestuda. piloot nägi omajagu vaeva, aga kuna lennuk oli An-2, siis ma ei lasknud end sellest liigselt häirida – seda marki õhusõidukite mootorite käivitamisi olin ju küll ja veel näinud ning pealegi teadsin, et sellega saame ka ilma mootorita suvalise põllulapi või lagedama platsi peale maha tulla.

sõrmustatud madu

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 21 Dec 2021 00:00:00 +0000

käisime sõpradega saunas. ainus abielumees me seltskonnas, Ants* (kõik nimed, nagu ikka, on välja mõeldud ja muudetud), võttis enne leiliruumi minekut oma abielusõrmuse ära. kui me lavalt eesruumi tagasi jõudsime, avanes veider pilt: kusagilt ilmunud rästik oli Antsu sõrmusest läbi pugenud ja sinna kinni jäänud.

ma ei tea, kas madudel on “kael”, aga pea järelt oli see rästik pisut peenem ja siis kerest jälle jämedam. ja Antsu sõrmus oli just selle “kaela” ümber nagu lõdvalt kinnitatud kaelarihm.

libaäratus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 20 Dec 2021 00:00:00 +0000

äratuskell heliseb. löön ta kinni, et veel kümme minutit armuaega saada.

pikutan poolunes ja tajun, et need kümme minutit hakkavad kuidagi kahtlaselt pikaks venima. võtan telefoni, et veenduda, ega ma äratust ometi päris kinni ei löönud.

äratuse ajani on veel ligi kolmveerand tundi. ma olin esimest helinat unes näinud.

madallend

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 21 Nov 2021 00:00:00 +0000

lendasin Air Balticuga kuhugi. äkki võttis kapten kiiruse maha ja laskus mingi metsasihi sisse. lausa nii, et puude ladvad jäid meist kõrgemale.

stjuardess patras uhkel ja rahustaval toonil läti keeles midagi, millest ma sain aru umbes nii palju, et nende kogenuim kapten tähistab nõnda Läti iseseisvuspäeva vms.

siis muutus siht veidi käänulisemaks ja mõned tüved jäid lennuki tiivaotstest vaid umbes meetri kaugusele. mingil hetkel oli veidi hirmus ka, aga äge oli rohkem.

maailmalõpp

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 02 Nov 2021 00:00:00 +0000

ma lõhkusin maailma ära.

see pidi olema kõigest mäng. MMUSU – Massively MultiUser Simulated Universe. internetis kättesaadav, tuhandeid või isegi miljoneid samaaegseid kasutajaid toetav mäng, milles oli oma virtuaalne universum. taimed, loomad, majad, linnad, planeedid, galaktikad, füüsikareeglid, kogu värk. peaaegu nagu päris. ainult et ühest kohast teise sai hüpata ilma mingi relativistliku jamata.

seda maailma sai igaüks jupikaupa edasi ehitada. umbes nagu Minecraftis, aga mitte nii kandiliselt. ja loomulikult peeti MMUSUs ka sõdu, sest mõnedki kasutajad pidasid auasjaks omada kontrolli võimalikult suure osa üle mängumaailmast ning planeetide või tervete galaktikate vallutamiseks läks tihti vähem aega kui nende ehitamiseks.

koroonaeeskirjad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 19 Oct 2021 00:00:00 +0000

Eestis kehtestati uus kord, mille kohaselt pidid kõik ettevõtjad tekitama endale COVID-19 sisekorraeeskirjad. need olid umbes sama mahukad ja umbes sama sisukad dokumendid kui isikuandmete kaitse reeglistikud, aga erinevalt GDPR-paberimajandusest tuli need ka äriregistrisse kanda. COVID-reeglite kirjutamine oli tüütu, aga klientidele vajalik töö, ja advokaat teeb ju raha eest kõike. või noh, peaaegu kõike.

olin just ühe kliendi dokumendipaki äriregistrile esitanud ja teise kliendi oma peaaegu valmis saanud, kui sain esimeste paberite kohta puuduste kõrvaldamise määruse. üks lause oli valesti ja lahke kohtunikuabi pakkus uue sõnastuse välja.

postkastipostid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 06 Oct 2021 00:00:00 +0000

TTÜ, mingi seminar või konverents. pidin minema Nõmme kultasse või Glehni lossi milongale, kuid jalas olid millegipärast vaid lühikesed püksid. seepärast tuli kodust läbi käia. nr 7 trolliga pidin põhimõtteliselt treppi saama. trollipeatuses oli räige trügimine, lõpuks osa inimestest jäigi maha, kuigi kohti oli.

elektriposti najale oli keegi toetanud sõjapüssi. tahtsin selle hoiule võtta, aga mingi pesapallimütsi, suurte päikeseprillide, laia miniseeliku ja ülepõlvesukkadega animetüdruk katkestas nätsu närimise ja ütles, et see on tema oma.

auto-tsikkel-auto

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 28 Sep 2021 00:00:00 +0000

Linnateatri etendus Salme kultuurikeskuses. kottpimeda saali täidab Bruce Dickinsoni hääl: “woe to you, oh earth and sea! for the Devil sends the beast with wrath because he knows the time is short…” lavavalgus süttib, näitlejad ütlevad paar repliiki ja saal pimeneb taas. kõlaritest tuleb Metallica “Enter Sandman” instrumentaalversioon.

tuled pannakse põlema, aplaus, näitlejad kummardavad, publik lahkub. väljun minagi. selgub, et Salme kultuurikeskus asub Lauluväljaku Mäe värava juures. võtan parklast oma auto ja istun sadulasse.

võidujooks

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 19 Sep 2021 00:00:00 +0000

koer ja kilpkonn otsustasid võidu Suurbritannia kõrgeima mäe otsa joosta. kilpkonn arvas, et mõistlik on kaarti vaadata, aga koer pani sirgelt liduma.

mina sõitsin finišisse tulemusi fikseerima.

peagi jõudis kohale peni, kes mäe tipust veidi madalamal ühe tasasema koha leidis ja end sinna rahulolevalt konkurenti ootama sättis. mõne minuti pärast pistis kilpkonn oma rohelise pea vulkaanikraatrist (mis asus mäe päris tipus, sest Suurbritannia kõrgeim mägi on teadupärast tulemägi) välja ja huilgas rõõmsalt.

armukadedus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 08 Sep 2021 00:00:00 +0000

küsisin messengeris tuttavalt tüdrukult, kes oli hiljuti endale uue armastuse leidnud, kuidas tal läinud on. hetk hiljem sain vihast vahutava venekeelse vastuse, mille mõte oli “ta on nüüd minu oma ja sina, värdjas, talle enam ei kirjuta, said aru?”

teater

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 15 Aug 2021 00:00:00 +0000

uksekell helises. tüdruk, keda ootasin, oli ilmselt alt uksest kellegi sabas sisse lipsanud. avasin ukse ja minust trügis mööda trobikond Estonia artiste koos nende endise direktoriga.

“me lähme Ugalasse gastroleerima, aga rongini on veits aega ja otsustasime korraks läbi hüpata,” seletasid nad segiläbi. “ma ei saa teid võõrustada praegu,” ütlesin. “ära põe, meil on endal mant kaasas,” teatasid estoonlased joviaalselt.

“ise teate,” vastasin. “aga poole tunni pärast algab selles korteris seks.”

äratuskell

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 10 Aug 2021 00:00:00 +0000

telefon kires taas äratust, mida olin juba mitu korda kümneks minutiks käsikaudu vaigistada jõudnud.

olin õhtul kauemaks raamatut lugema jäänud ja mul lihtsalt ei olnud mingit jaksu üles tõusta. kohusetunne aga hakkas tasapisi unest jagu saama. tegin silmad lahti ja vaatasin kella.

0542.

oot, misMÕTTES? vaatasin uuesti. tõepoolest, 0542. äratuseni oli veel pealt tunni jagu aega.

kuradile need realistlikud unenäod, mõtlesin, ja jäin uuesti magama.

energeetika

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 08 May 2021 00:00:00 +0000

otsustasin hakata väikest viisi investeerimisega tegelema. soetasin ühe kõrgepingemasti ja lasin selle üles panna.

energia on samasugune kindel äri nagu vetsupaberi või hügieenisidemete tootmine: olgu ajad head või halvad, toodang läheb ikka kaubaks. tuulikud ja päikesepaneelid on eilse päeva tehnoloogia, mis pealegi risustab meie kaunist loodust. õigesse kohta ehitatud mast seevastu võimaldab energia kätte saada ilma loodust kahjustamata.

üheainsa mastiga muidugi teab kui palju ei teeni, aga ka 10 tuhande miiline retk algab esimesest sammust ning investeerimist ongi mõistlik alustada väikselt ning kogenumate “tiiva all”.

Ganges

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 27 Apr 2021 00:00:00 +0000

jaanuarist saadik jagatud matkatee memuaarid olid ilmselt vilja kandnud; viimatisel etapil oli meiega liitunud juba kenake peotäis sõpru ja tuttavaid. tõsi, võib-olla oli asi ka selles, et sel korral jäi me teele Ganges, kuhu mõned meist pidasid vajalikuks end sisse kasta.

veest välja saamiseks oli kaks võimalust: järsk kallas lähedal ja liivarand kaugemal. sisse pääsemiseks oli kolmas võimalus veel: hüpe sellesama lähedase kaldajärsaku otsast. mõistagi valisime selle viimase.

alla vaadates paistis vesi isegi natuke läbi, kuigi teadsin, et see kubiseb kõikvõimalikest bakteritest jm saastest, mida ülesvoolu elavad miljonid väikesed hindud sinna sisse on lasknud. aga noh, hundi rind, rasv ja haavlid… paar kilomeetrit hiljem pidime jõudma mingi Tavalise Eesti Jõe äärde, kus end puhta(ma)ks pesta lootsime.

relvaohutus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 09 Apr 2021 00:00:00 +0000

käisin mingi suveteatri etendusel. istusin rõõmsasti esireas. tanksaabastes ja viletsa meigiga näitlejanna kõndis risti lava edasi-tagasi, rääkides vihasel toonil revolutsioonist.

kaheraudse püssi, millega ta oma sõnade kinnituseks vehkis, raud osutas ikka ja jälle publikusse. kui ta mu ette jõudis, tõusin püsti ja suunasin vasaku käega püssitoru ülespoole.

hämmingusse sattusid nii publik kui näitlejanna. olukorra päästis revolutsionääri ülemust mänginud näitleja, öeldes talle “mitu korda ma olen sulle rääkinud - ohutu suund?!”

taksojuht

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 13 Oct 2020 00:00:00 +0000

sõitsime taksoga Nõmmelt linna.

takso oli mingi veider seitsmekohaline Renault’ mahtuniversaal, mille juhiste asus mitte vasakul ega paremal, vaid keskel. taksojuht oli pikka kasvu, kõhn, liivakarva sakris juuste ja hõreda kitsehabemega hipit meenutav tüüp. mu reisi- ja vestluskaaslane oli eesti keelt vene aktsendiga kõnelev mees; meie õpetatud vestlus puudutas mh religiooniga seonduvat.

veidi pärast Rahumäe raudteejaama pööras taksojuht end esiistmel peaaegu ümber, vahtis oma vesiste ja pisut pungis silmadega mulle otsa ja küsis väga puises vene keeles: “извините, вы верите в бога?”. nähes, et auto hakkab vasakule teepoolele kalduma, kähvasin võrdlemisi järsult: “sina vaata teed!” ja ütlesin seejärel oma kaasreisijale: “jätke jumalale jumala oma ja inimestele inimeste oma.” tema noogutas, viipas taksojuhi poole ja koputas vasaku käe sõrmedega tahendusrikkalt oma kõrisõlme pihta.

advokatuur

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 23 Sep 2020 00:00:00 +0000

sooritasin edukalt vandeadvokaadi eksami.

seejärel hakkasin kahtlema, et siin on vist mingi jama, sest ma pole ju veel piisavalt kaua abina õigusriiki teeninud, et vandeka eksamile pääseda.

ja ärkasin üles.

hopikud

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 06 Sep 2020 00:00:00 +0000

olime mingi seltskonnaga reisil. öömajalt lahkuma austades märkasin, et keegi oli mu nahast sandaalid ärastanud ja oma number väiksemad helesinised Crocsid mulle jätnud. hüppasin uksest välja nagu keravälk ja sain oma käimad tagasi. “ajasin segi, ma pole veel kohvi joonud,” oli semu selgitus.

läksime oma konvoiga liikvele ja pidime varsti plaanivälise peatuse tegema. tee oli kinni, sest Soome piirivalvekooli kadetid tulid maastikuharjutuselt. osa neist sõitsid suurte kuuerattaliste ATV-dega, teistel olid aga väikesed hobuse moodi loomad.

kelgumägilend

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 16 Jun 2020 00:00:00 +0000

läksin õhtul koeraga parki jalutama. peni kalpsas rõõmsalt ees, mina rahulikult tema järel. murune pargitee muutus samm-sammult niiskemaks ning peagi said mu jalad märjaks. veel pisut ja ma leidsin end üle põlve veest. ütlesin koerale, et nüüd aitab. see vaidles vastu (jah, ta oskas rääkida), et teeme ikka oma tavalise ringi ära. mulle see plaan ei sobinud teps mitte, sest ma ei kavatsenud hakata teadmata sügavuse ja kiirusega voolavat äsjatekkinud jõge pidi vastuvoolu koju tagasi ujuma.

viinasokid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 09 Mar 2020 00:00:00 +0000

Eesti Langevarjuklubi avas Tallinnas tandemhüppekeskuse, kuna Raplasse sõit oli paljude pealinna hüppehuviliste jaoks liiga suur seiklus. tandemikeskuse asukohaks sai A. Le Coq Arena, mis koroonaviiruse pärast ärajäetud MM-i tõttu jalgpalluritest üsna tühjaks oli jäänud.

kuna Pilatus Porter ei saanud jalgpallistaadionilt startida, soetas klubi ühe teise lennuki veel. see mahutas lisaks piloodile kuus hüppajat ja nägi välja nagu hall tiibadega triikraud. kole, aga töötas. piloodiks oli Tiit Soorm, kes haises kogu aeg viina järele. pidime murelikele tandemreisijatele ikka ja jälle selgitama, et see pole probleem, sest piloot armastab lihtsalt lendamise ajal viinasokke kanda.

aeg-ajalt

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 16 Jan 2020 00:00:00 +0000

kell on 07:15. porisen mõttes “kurat küll, miks ma äratust ei kuulnud?” teen silmad lahti, sirutan käe telefoni järele ja näen, et kell on alles 05:15.

tapmiskatsed

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 10 Jan 2020 00:00:00 +0000

käisin koolitusel, kus osalejad majutati N lennuväebaasis ühte kasarmusse. meile anti kõrgtehnoloogilised pääsukaardid, mis näitasid kandja pilti vaid siis, kui neid sõrmejäljelugejaga varustatud nurgast õige sõrmega vajutati. minu kaart oli vist veidi rikkis, sest aeg-ajalt näitas ta hoopis mingeid suvalisi looduspilte. aga see selleks.

baasi lähedal oli pood, kust koolitujad võisid endale näksimist ostmas käia. läksin minagi. teel sinna märkasin kaht poissi tee peal mängimas. üks hakkas minu poole killustikku loopima. altkäe ja rahulikult, nii et jõudsin muretult eest ära astuda. äkki kükitas just kivi visanud jõnglane maha ja tema taga seisnud tatikas ründas mind viskenoaga. sain kerge peahaava; nuga lendas tee ääres kasvanud karuputkedesse, kust tatid seda välja õngitseda ei saanud.

automargieelistused

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 25 Nov 2019 00:00:00 +0000

sõber A rääkis, et ootab peenikest peret, ja kurtis, et ei oska pereautot valida. soovitasin universaalkerega Octaviat või Superbi. “ei tea, laps kasvab veidi suuremaks ja hakkab kohe küsima, et issi, miks sa Škoda ostsid.” pakkusin, et müügu oma Model S maha ja ostku Model X asemele või oodaku Cybertruck ära, kui jõuab.

selle peale ta ei jõudnud midagi kosta, sest äratuskell.

lennutalu

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 25 May 2019 00:00:00 +0000

käisime kolleegidega juristkonna suvepäevadel vmt väljasõiduüritusel.

sündmuskohta pidas lennundusentusiastide perekond. nad olid ühele oma põllusiiludest stardiraja ehitanud ning päeval tehti meile neljakohalise väikelennukiga huvilende. kuigi lennukil polnud uksi ees, lasin teistel lustida, sest mul polnud langevarju kaasas ja need huvilennud olid madalad ka.

õhtupoolikul tõusis kõva tuul ning peremees leidis, et see on just sobiv aeg selleks, et hakata purilennukit (tal oli üks säärane ka) üles vedama. asjaolu, et tuul oli rajaga risti, teda ei seganud. pukseeriv lennuk tõmbas rattad maast lahti, keeras nina vastu tuult ja sai ka purika õhku tiritud. “erikuradi kauboid,” mõtlesin. aga paistis, et ta seda varem teinud.

hiidkotkad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 17 May 2019 00:00:00 +0000

nägin kaht suurt kotkast puuriida juures passimas. äkki käis ühe nokk LAKSTI riida tagaserva ja järgmisel hetkel vingerdas noka vahel pirakas must kollase peaga madu. nastik, mõtlesin, ja hiilisin lähemale, et elukatest telefoniga pilti teha.

siis sain aru, et midagi oli valesti. tegemist ei olnud tavalise puuriida, vaid palgivirnaga. ja virna ees seisnud valge kaubik ei suutnud kotkaid ära varjata. need raisad olid SUURED.

hakkasin vaikselt eemalduma, aga tiivulised elukad tulid mulle järele. peituda polnud kuhugi ja joosta polnud mõtet. otsustasin oodata, kuni üks neist mind ründab, ja talle noa silma lüüa, kuid Leatherman, mis mul muidu alati kaasas on, seekord ei olnud.

esmalend

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 16 Apr 2019 00:00:00 +0000

käisin simulaatoriga lendamas. pilved hakkasid tihenema, aga õnneks leidsin ühe kõvakattega väikelennuvälja. lasin mingil punnil sealt ära startida, panin rattad maha ja ruleerisin perroonile. tegin kokpiti ukse lahti ja… astusin välja. selgus, et see polnudki simulaator. kõndisin lennuväljahoonesse ja küsisin kohalikelt (prantsuse keeles, sest seda nemadki kõnelesid) lennuvälja nime, et mu piloodilogiraamatu esimene sissekanne ikka õigesti kirja pandud saaks.

teeminek

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 20 Jan 2019 00:00:00 +0000

kõndisin mööda sulalumist Pärnu maanteed Nõmmelt Pääsküla poole, otsides lumesulamisvee ojade ja loikude ning lörtsivaalude vahelt pisutki kuivemaid kohti, et oma niigi märgi kingi mitte päris läbi leotada. veidi pärast Hiiu raudteejaama märkasin, et teed katva jää- ja lumekihi sisse on tekkinud praod ning et asfaldi asemel on selle all hoopistükkis kiire vooluga jõgi, mis suuri jääpanku endaga kaasa kannab.

peagi ilmusid kusagilt oranžides tunkedes töölised, kes panku kangide ja kirkadega väiksemateks lõhkusid, et ummistusi ära hoida. üks säärane kangimees hakkas lammutama minu jalge all olevat jääpanka, mille kandevõimele see tegevus just liiga hästi ei mõjunud. karjusin ta peale, et lõpetagu, kuid sellest polnud abi.

jõukasutusreeglid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 29 Apr 2018 00:00:00 +0000

Kuna #siil2018 toimub erandkorras soojal maal, paluti kõigile osalejatele edasi öelda, et kollase lindiga rätipead on vastutegevus ja neid ei tohi teravaga lasta. laagrialal viibides peavad relvad olema tühjaks laetud; “tolmukaitsesalved”, mida ei tohi isegi paukmoonaga laadida, on märgistatud valge värviga.

sõjamuuseum

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 18 Jan 2018 00:00:00 +0000

käisin koos peotäie TTÜ ja Õigusinstituudi kursusekaaslastega Venemaal. Moskvas, üsna kesklinna lähedal, külastasime üht inimestest peaaegu tühjaks jäänud linnaosa, mis meenutas pisut Kopli liine. seal asus ka üks meie reisiplaanis olnud vaatamisväärsus - Semipalatinski polügooni Moskva filiaal, mis juba möödunud sajandi kuuekümnendatel suleti ja perestroika ajal muuseumina taastati.

muuseumi sissepääsule lähenedes leidsin umbes pool tosinat põhikooliealist poissi teeäärses rohus ja põõsastes kõhutades muuseumi valvur-eksponaatide (Nõukogude Armee mundris sõdurite) tegevust binoklitega jälgimas. üks poistest kandis Rootsi välivormi, teine Eesti digilaiku ja varrukaembleemi kirjaga “Noored Kotkad - Tartu”. tegin näo, et ma poisse ei märganud, ja sisenesin muuseumi.

postmortem

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 14 Jan 2018 00:00:00 +0000

veetsin tänase öö tüdrukuga, kes oli näinud, kuidas ja millal ma suren, ning kes ei pidanud paljuks seda infot ka minuga jagada. nimelt olevat mind täna hommikul veidi pärast seitset maha lastud. ärkasin 07:05 mingi kolistamise peale. uks avanes ja tuppa sisenes mulle tundmatu jorss, pesapallimüts tagurpidi peas ja püstol käes. kaks lasku ja kutupiilu.

aga lugu sellega ei lõppenud. asjaolu, et ma surnud olin, ei takistanud mul üles tõusmast. kuna tüdrukul oli plaanis sealt ära kolida, oli ta sõbrad appi kutsunud. palusin teistelt vabandust, et kuna ma olen surnud, ei saa ma raskete asjade tassimisel abiks olla, aga uksi saan ehk siiski lahti hoida vms. kõik suhtusid minu olukorda mõistvalt, kui mitte arvestada naabrite hundikoera, kes oli täiesti veendunud, et ma võin küll surnud olla, aga tema kõrva tagant sügamise kohustusest see mind ei vabasta.

kassitoit

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 25 Nov 2017 00:00:00 +0000

ärkasin selle peale, et miski oli mu parema käe endasse imenud. kuna pimedas heinalakas, kus ma magasin, polnud ühtki valgustit, hakkasin vasaku käega kobama. karvase “millegi” õlapoolses otsas oli rida kihvataoliseid orke, teises otsas pikk kohev saba. “kass, raisk!” taipasin, ja ärkasin üles.

sebrad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 11 Aug 2017 00:00:00 +0000

kui Saaremaal asuva puhkeküla naabertalu sebrakari ärasõidutee äärde rohtu nosima tuleb, haaravad suvepäevadelt lahkujad esmalt alkomeetri, mitte fotoka järele.

teksapüksid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 25 Dec 2015 00:00:00 +0000

käisin korraks töö pärast Brüsselis. asjad aetud, sõin linna peal lõunat ja äkki taipasin kahetsusega, et oleks võinud päev hilisema tagasilennu võtta ja Kaicil külas käia.

jõudsin koju, leidsin sealt ühed naiste teksad. tõepoolest, enne Brüsselisse lendamist oli üks tuttav tüdruk mu juures käinud ning miskipärast enne lahkumist riideid vahetanud. ainus probleem oli see, et ma ei mäletanud, kes see tuttav tüdruk oli.

kaleidoskoop

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 15 Nov 2015 00:00:00 +0000

sõitsin hävituslennukiga (reisijana, sest avanes võimalus) ja rekkaga (roolis, sest tekkis vajadus). sain sõimata ühe sõbra emalt, kes väitis end olevat mu ühe teise sõbra tütre vanaema ja raius, et laste kasvatamine olevat ainult veresugulaste pärusmaa (olin soovitanud plikal täis suuga mitte rääkida vms). ehmatasin end poolsurnuks, kui Pets lihtsalt niisama nalja pärast kõige riietega sadamakailt vette hüppas (ehmatusele järgnes välkkiire mõttetöö teemal “hetkel adekvaatseim päästemetoodika”, aga poiss näitas laia naeratust ja OK märki ja ujus ise välja). jäin väikses külapuhvetis napilt ilma viimasest saiakesest, mille mingi õlgkübaraga turist mu eest ära ostis. ilmselt juhtus täna öösel veel midagi, aga kõike ei mäleta.

seadusloome

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 14 Sep 2015 00:00:00 +0000

hiljuti võeti vastu kaks uut seadust. esimese kohaselt pidid kõik inimesed selgeks õppima arteriaalse žguti kasutamise. teine nägi ette, et iga täiskasvanu (peale nende, kellel mingid koledad tõved küljes) peab vähemalt kord aastas verd andma. jehoovatunnistajad hakkasid selle peale muidugi märatsema, aga neile tehti kiirelt selgeks, et usku võite oma kuningriigisaalides harrastada, aga tänaval olete kodanikud ja kogu moos.

Brasiilia

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 26 Jun 2015 00:00:00 +0000

käisime vennaga Brasiilias. seal on üleriigiline kainerite võrgustik, mida politsei haldab ning kus iga soovija tasuta ööbida saab. kohalikud seda ei tea, aga kogenud backpackerid kasutavad süsteemi südamerahuga ära. liigseid mugavusi ei ole, aga vihm ei saja pähe ja sääsed ei pääse kallale. tõsi, politsei pidi seal aeg-ajalt pistelisi kontrolle tegema, avastamaks keelatud kraami. meil tekkis väike mure, kuna olime päeval mingist kokapõõsavõsast mööda kulgedes endale väiksed vihad kaasa teinud. õnneks tuli meil päästev mõte vihad aknalaua alla teipida, sest isegi kui nad sealt leitaks, poleks meil õrna aimugi, kust need sinna said. kahjuks ärkasin enne politseikontrolli saabumist üles.

südameoperatsioon

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 17 Feb 2015 00:00:00 +0000

Paul F Mõtsküla otsustas pisut kätt harjutada ja mu südame üle vaadata. süda välja lõigatud, pani ta mind voolikutega mingi masina külge ja siis ma sain ise ka vaadata, mis toimub. süda nägi välja nagu paprika, ainult et ühe varre asemel oli mitu jämedamat sorti soont. vennaraas näitas trikki ka: kui mõned sooned kinni pigistada ja ühest sisse puhuda, läks süda suureks nagu õhupall. mõtlesin, et kui ta nüüd mu südame lõhki puhub, siis ma peangi voolikutega masina külge jääma. aga kõik läks hästi. tere hommikust!

topeltuni

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 16 Apr 2014 00:00:00 +0000

nägin täna unes, et ma nägin unes, et käisin koos Indrek Pappeli ja teistega mingist suurest lennukist hüppamas. taevas oli rahvast paksult täis, avamise ajal oli tunne pehmelt öeldes huvitav. lisaks sain kuramuse pika avanemise, mistõttu tulin üsna madalale. hüpe toimus mingi veekogu kohal; vaatasin, et kaldale ei jõuagi, kuid suutsin oma swoop’i pikkusega iseennastki üllatada. Pilot on ikka hea vari, tõdesin. siis ärkasin Kuusikul üles ja IPA rääkis, et oli unes näinud, et käis koos minu ja teistega mingist suurest lennukist hüppamas. veekogu kohal. ülejäänud seltskond oma unenägusid ei mäletanud. nii lõppes ka väline unenägu.

lennutehnika

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 08 Sep 2009 00:00:00 +0000

läinud nädala lõpus õnnestus mul ära proovida Estonian Airi uus lennuk. ei, mitte see kauaoodatud Bombardier, vaid kaugjuhtimisega Saab. tegemist oli põhimõtteliselt täiesti tavalise Saab 340-ga, mille kokpitis olid nupud-kangid juhtmete küljest lahti ühendatud ja mida piloteeriti Tallinna lennujuhtimistornist raadio teel. Tänu modifikatsioonile saadi lennukisse meeskonna arvelt kaks reisijakohta juurde ning – hurraa! – meie Peeter Karliga saime just need kohad endale.

ilm oli ilgelt palav ja ma keerasin vasakpoolse küljeakna lahti. see käis muuhulgas vändaga nagu vana kooli sõiduautos. ainuke kamm oli selles, et ukse sulgemisel jäi vänt istme ja ukse vahele lukku ning otse loomulikult märkasin ma lahtist akent alles siis, kui kokpiti raadio kõlaritest kostis “Estonian blahblahblah, cleared for takeoff on runway 08”.

hoolivus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 11 Aug 2008 00:00:00 +0000

inimesed istuvad pika laua ääres, söövad sülti. areneb vestlus.

mees (pisut švipsis): “tead, sa oled nii hea ja lahke kõigi vastu alati. ütle, kas maailmas on kasvõi viis inimest, kellest sa ei hooli?”

naine (viivitamatult): “muidugi! sina näiteks.” (pikk paus) “aga ülejäänud nelja sa vist ei tea.”

europoliitika

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 10 Aug 2008 00:00:00 +0000

Siim Kallas oli Kristiina Ojulandi naiseks võtnud ja nad olid kusagilt endale umbes 5-aastase poja saanud või lapsendanud. ja selle põngerja olid nad muidugi kah mingisse euroametisse sokutanud. asja mõte, nagu nad seda seletasid, seisnes selles, et kui kogu pere on euroliidu palgal, siis saavad kõik nii palka kui teiste pereliikmete kaasavõtmise eest toetust, ning elavad piisavalt hästi ära, et ei peaks eesti maksumaksjatelt lisatoetust nuiama. ühtlasi olevat perekond Kallas-Ojuland kõigi euroasjadega nii hästi kursis ning sedavõrd tubli ja töökas, et nad suudavad mitmel kohal paralleelselt töötades ära katta kogu Eesti euroesindusvajaduse komisjonäridest ja parlamendisaadikutest kuni keskastme ametnikeni välja. minu küsimusele, et kas nende jõnglane hääletab iseseisvalt või ema-isa juhiste järgi, hakkas Ojuland pahaendeliselt puhisema, aga Kallas seletas väga rahulikult, et poiss hääletab loomulikult südametunnistuse järgi, kuid eks nad kodus ikka arutavad asjad läbi, et mismoodi kõige õigem on.

Schengen

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 19 Jan 2008 00:00:00 +0000

Eesti visatakse Schengenist välja. põhjus väga lihtne – Euroopa ametnikele sai teatavaks, et Eesti riigis võetakse järgmisest aastast kasutusele uued passid. muidu on need nagu passid ikka, aga passiomaniku foto asemel saab uutes Eesti reisidokumentides olema Aivar Juhansoni joonistatud sarž. Eesti valitsus põhjendas uuenduslikku sammu passide turvalisuse tõstmise vajadusega. “Kuna Aivar teab kõiki, keda ta joonistanud on, nime- ja nägupidi, on vähimagi võltsimiskahtluse korral alati võimalik dokumendi ehtsuse kontrolliks tema poole pöörduda,” kinnitas Stenbocki maja esindaja.

lumeuputus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 17 Dec 2007 00:00:00 +0000

läksin umbes nädalaks komandeeringusse. lolli juhuse läbi õnnestus mul auto juhipoolne aken pooleteist sentimeetri jagu lahti unustada. mu äraoleku ajal koosnes kodumaine kliima peamiselt lumetormist ning tagasi tulles leidsin eest auto, mis oli ühtlaselt lund täis. mitte natukene valget sodi juhiistmel, vaid kogu salong maast laeni. suure kirumise ja vandumise saatel suutsin juhiistme, rooli, pedaalid ja käigukangi kuidagimoodi välja kaevata.

tšekivabrik

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 03 Jul 2007 00:00:00 +0000

jalutasin õhtul Moskvas ja otsustasin ära käia ühel surnuaial, kuhu kõikvõimalikke kuulsaid tegelasi maetud on.

sadakond meetrit enne kalmistu väravat lähenes mulle kaks ähvardava väljanägemisega “kappi”, kes tahtsid teada, kas ma olen venelane või turist. oma eesti aktsendiga vene keelt ei pidanud ma pronksiööle tagasi mõeldes mõistlikuks välja käima hakata ning nii teatasingi ingliskeeli, et ma ei saa neist aru.

suurema kapi valvsa pilgu all, mis nii mind kui ümbrust pidevalt jälgis, võttis väiksem taskust pundi kassatšekke, surus need mulle pihku ja sisistas, et hoidku ma oma nahk, kui ma neid Venemaalt välja ei vii. lubasin seda teha ning kapid lahkusid.

president

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 04 Aug 2006 00:00:00 +0000

George W. Bush käis meil (meie = kvaliteetseltskond mu kursuselt, töö juurest ja langevarjuklubist) külas. meil oli temaga selline kokkulepe, et kui ajakirjanikud või eesti poliitikud peaksid näole andma, siis me ajame nad ära või taome kinni. noh, et Jürka võiks veidi aja maha võtta ja rihma lõdvaks lasta. seda ta tegigi, hängides T-särgi ja lühikeste pükste väel meie seltsis, libistades viina ja rääkides maailma asjadest.

peamised tähelepanekud:

Jürka ei ole tegelikult selline kämbu, nagu pressifotograafid temast muljet on üritanud jätta. tegelikult on ta umbes 1.85 pikk.
Jürka ei ole tegelikult selline rumalavõitu piiblimees, nagu tema avalikele kõnedele tuginedes võiks arvata. süüdi on tema nõunikud, kes – nagu Arnoldigi omad – millegipärast ei taha, et avalikkus presidendist hästi arvaks.

muide, Iraagi missiooni kohta arvas Jürka konkreetselt, et tegemist on algusest peale persseläinud plaaniga (a plan fucked up from the start).

sokid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 20 Nov 2005 00:00:00 +0000

olin öö otsa sõitnud Veneetsia liinibussi meenutava laevaga Stockholmi mingile Ilgelt Tähtsale Töökohtumisele ning hommikul avastasin, et olin “korralike” asemel ELaK-i sokid jalga pannud. Äkki tuli minu juurde mingi täiesti suvaline töll ja teatas, et tema oli ühte jalga pannud halli ja teise musta soki. “Juhtub,” ütlesin, ning viskasin pilgu enda omadele – märkamaks, et olin vasakusse jalga pannud varvas- ja teise tavalise soki.

bussijuht

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 13 Jun 2005 00:00:00 +0000

öösel nägin unes, et Valeri Kutuzov oli bussijuht ja sõitis vanade aegade meenutuseks avatud pagasiluukidega – et nagu väiksed tiivad või midagi sinnakanti.

parauned

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 16 May 2005 00:00:00 +0000

käisime kuskil metsa vahel maantee peale hüppamas. Jari Kuosma tegi keset teed igavesti uhke svuubi, kusjuures nii täpselt, et pärast paarikümne meetri pikkust lendu paarikümne sentimeetri kõrgusel maast pidi ta vaid kaks sammukest jooksma. Ekstremist ei tahtnud kehvem mees olla ja huukas ennast teepeenra kruusakividele kerseli, kuid suutis pidureid nii äkiliselt peale tõmmata, et sai tagumiku uuesti maast lahti ja kelgutas enne peatumist kandadel umbes 15 meetrit. ja siis tuli Meduus, kes oli millegipärast selili träkkima läinud palja seljaga (st ilma varjuta ja ilma särgita) ning kolises pea ees vastu maad. pea jäi terveks ja meduus lohises diagonaalis üle maantee asfaldi, vedades enda järel punast triipu. jooksin teeservas peatunud sõbra juurde, kes kaebas, et ta ei tunne parema käe sõrmi. õngitsesin käe, mis oli selja ja tee vahele jäänud, välja ja nägin, et asfalt oli tal käelaba kuni randmeni maha freesinud. lohutasin siis teda nagu oskasin ja lõpuks patsutas meduus mind köndiga õlale: “aitäh, et sa mind aitasid ja kiirabi kutsusid”. viimane mõte enne kõrvulukustava kusehädaga ärkamist oli kurat, kui kiirabiga koos mendid tulevad, kuidas ma neile seletan, miks siin ühel mehel kätt otsas pole ja minul õlg verine on?"

unepost

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 17 Mar 2005 00:00:00 +0000

täna öösel sain unenäos Jukka Juntuselt järgmise sisuga meili:

Torsten Hoffmann on ystäväni ja kamuni mutta nyt kun hän on menossa naimisiin, on hän alkanut käyttäytyä aika omituisesti. se kokkaa ja siivoaa asunnottansa ja soittelee ylimääräisesti naisystävänsä puhelimeeseen. en osaa tehdä sille mitään :( älä missään nimessä kerro siitä kenellekään, erityisesti Torstenille. en vaan pystynyt pitämään sitä enää sisälläni. luotan sinuun, hyvä ystäväni!

müügikoer

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 25 Feb 2005 00:00:00 +0000

sattusin poodi, mida “teenindas” suure kassi mõõtu pulstunud karva ja vastikult kilava häälega koeranähvits. peni ülesanne oli kõigile uksest sisseastunud klientidele hambad jalga lüüa ja nad sooduspakkumiste leti juurde vedada. hästisihitud jalahoop lennutas nähvitsa nimetatud leti taha, kust ta aga umbes 17,5 sekundiga välja sai ja mind uuesti oma “müügitööga” tüütama hakkas.

ma ei viitsinud seda unenägu enam vaadata ja ärkasin üles.

Savisaar

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 19 Oct 2004 00:00:00 +0000

täna öösel nägin unes poliit-mahjonggi. mäng oli muidu nagu tavaline mahjongg, aga seda mängiti Savisaare tühjaks jäänud kabinetis. Savikas korjas taustal oma asju kokku ja kellelegi jäi silma, et taat sokutas kardina taha aknalauale ühe õllepudeli. mul hakkasid neelud käima ja nii ma küsisingi, et härra Savisaar, kui te seda õlut ise ei taha, ehk annaksite selle meile? Savikal läksid kõrvad paugust punaseks; ärritunud häälel teatas ta, et tema ei tea küll mingist õllest mitte midagi.

Ameerika

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 14 Aug 2004 00:00:00 +0000

mu kursuse, kollektiivi ja langevarjuklubi ühised suvepäevad toimusid kusagil USAs mere ääres. meil kadus kaasavõetud muusikamasina toitekaabel ära. ilmselt keegi pani pihta, sest osa kaasavõetud ligi kahesajast dvd-st oli kah kadunud ja kolleeg Raul mäletas, et toide oli jummala kindlalt kilekotti pakitud ja dvd-de kasti surutud. mina veel imestasin, et nahui meil oli vaja lennukiga kilode kaupa dvd-sid vedada, kui siin Ameerikas on kärakas nii kallis. siis läksime puhvetisse, mis meenutas Elva raudteejaama piletikassat aastal 1987. seda nii arhitektuuri (klientide teenindamiseks kasutati seina sisse tehtud väga pisikest letiga auku) kui teeninduskultuuri (müüjal oli sada muud asja teha enne kui ta meiega tegelema hakkas) poolest. Veela suutis müüja kuidagi siiski nõusse rääkida, et ta meile midagi müüks. kioskis oli saada 0,2 liitristes plastpudelites Aura rohelise tee jooki. pooleliitrised olid otsas ja müüja ei teadnud, kas neid Eestist üldse juurde tuuakse või mitte. hoolimata ligi kümne dollarini ($9.99) küündivast hinnast ostsin kaks pisikest T-jooki ja võtsin lisaks ka ühe pooleliitrise Jägermeistri. hakkasime seda lahendama ning aatomik oleks mingilt kohalikult, kes aga siiski eesti keelt rääkis, äärepealt koonu saanud, sest see hakkas tüli norima ja Aatomik saatis ta igati õigustatult kerse. kutt oli umbes 1,90 pikk, sportliku kehaehitusega ja mõõdukalt kännis. lubas sõbrad kohale kutsuda ja asjad selgeks teha.

varuvari

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 03 Aug 2004 00:00:00 +0000

käisime mingil külalennuväljal (vist Nurmsis) hüppamas. vabalangemises ratsutasime üksteise seljas ja tegime niisama pulli. lahku läksime, nagu kokku lepitud, 1500 peal. siis avastasin, et sall, mis mul millegipärast kaelas oli, kipub ära lendama, ja jändasin jupike aega selle sidumisega. meduusi viskasin üsna ebastabiilses asendis; kuidagi õnnestus parempoolsed vabaotsad käe alt läbi saada. kuppel tuli kotist välja, slaiderist oli näha vaid nurgake. “nojah,” mõtlesin kuplit lahti raputada püüdes, “seekord tuleb see vist ära teha.” kõrgus – 500 meetrit. “sobib!” padi, sang, varu avanes aaaaeeeeglaaseeelt.

peldik

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 04 Apr 2004 00:00:00 +0000

nägin unes, et olin koos kahe sõbraga kusagil kaugel välismaal lõbusasti aega veetnud ja kojusõiduks enam raha ei olnud. õnneks oli lähedal lennuväli, kus ma sain peatselt jutule mingi kaubalennuki piloodiga, kes nõustus meid oma lennumasina cargo bay’s eestisse toimetama.

erilisi mugavusi seal ei olnud – ka valgustust mitte, aknaist rääkimata – aga mis meil sellest. reisist väsinuina võisime ju kasutada kojulennuks kuluvat aega ka magamiseks. ronisime sisse, sõbrad viskasid külili, tõmbasin ukse hooga kinni ja keerasin ka ise pikali.

surm

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 01 Jan 1990 00:00:00 +0000

keemiaõpetaja laskis mulle 4. korruse pikas koridoris kuuli pähe. aga miks? ei, sest… ja siis ma surin. piin teadmatusest.

(kuupäev teadmata, millalgi 199x)

liivarand

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 01 Jan 1980 00:00:00 +0000

unenägu, mis algab mererannas ja lõppeb tunneli teisest otsast välja vaadates

(korduv unenägu, esimene kord ilmselt 198x ja viimane 200x)

uuesti

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 01 Jan 1980 00:00:00 +0000

unenägu, kus ma sain aru, et see on unenägu, ja kerisin tagasi, sest muidu poleks ma õigeks ajaks soovitud sihtkohta jõudnud

(kuupäev teadmata, millalgi 198x)