<?xml version="1.0" encoding="utf-8" standalone="yes"?>
<rss version="2.0" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom">
  <channel>
    <title>Majandus on @ppmotskula</title>
    <link>https://peeterpaul.motskula.net:443/tags/majandus/</link>
    <description>Recent content in Majandus on @ppmotskula</description>
    <generator>Hugo -- gohugo.io</generator>
    <language>et-ee</language>
    <managingEditor>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</managingEditor>
    <webMaster>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</webMaster>
    <lastBuildDate>Sun, 22 Jan 2012 00:00:00 +0000</lastBuildDate><atom:link href="https://peeterpaul.motskula.net:443/tags/majandus/index.xml" rel="self" type="application/rss+xml" />
    <item>
      <title>Loetud: Capitalism 4.0</title>
      <link>https://peeterpaul.motskula.net:443/2012/01/22/loetud-capitalism-4.0/</link>
      <pubDate>Sun, 22 Jan 2012 00:00:00 +0000</pubDate>
      <author>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</author>
      <guid>https://peeterpaul.motskula.net:443/2012/01/22/loetud-capitalism-4.0/</guid>
      
      <description>&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Anatole Kaletsky &lt;a href=&#34;http://www.amazon.com/Capitalism-4-0-Economy-Aftermath-ebook/dp/B004ZGRQ3E/&#34;&gt;&lt;em&gt;Capitalism 4.0 : The Birth of a New Economy in the Aftermath of Crisis&lt;/em&gt;&lt;/a&gt; on mõtlemapanev, aga minu meelest lõpuni läbimõtlemata analüüs kapitalismi arengust ja tulevikuperspektiividest 2008. aastal alanud globaalse finantskriisi valguses.&lt;/strong&gt;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kaletsky on seisukohal, et kapitalism kriisides ei purune, vaid muutub. &lt;strong&gt;Adam Smith&lt;/strong&gt;&amp;lsquo;i 1776. aastal avaldatud &amp;ldquo;Rahvaste rikkusele&amp;rdquo; tuginev kapitalismi 1. versioon oli 1930. aastatel sunnitud tegema ruumi &lt;strong&gt;John Maynard Keynes&lt;/strong&gt;&amp;lsquo;i versioonile 2 ja see omakorda 1980. aastate alguses &lt;strong&gt;Milton Friedman&lt;/strong&gt;&amp;lsquo;i versioonile 3. 2008. aasta finantskriis kujutab autori hinnangul endast järjekordset &amp;ldquo;suurt&amp;rdquo; murdepunkti, kus [kapitalistlik] maailm on sunnitud tõdema, et monetaristlik &amp;ldquo;turgudel on alati õigus&amp;rdquo; teooria ei sobi enam majanduse kirjeldamiseks ega ammugi mitte selle juhtimiseks.&lt;/p&gt;</description>
      
    </item>
    
    <item>
      <title>Euro papp, las vedeleb!</title>
      <link>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/04/17/euro-papp-las-vedeleb/</link>
      <pubDate>Thu, 17 Apr 2008 00:00:00 +0000</pubDate>
      <author>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</author>
      <guid>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/04/17/euro-papp-las-vedeleb/</guid>
      
      <description>&lt;p&gt;Eesti majandus jahtub. Isegi kivinägu Ansip on tunnistamas negatiivse lisaeelarve koostamise vajadust. Samal ajal vedeleb pealt miljardi krooni jagu euroraha lihtsalt maas ning Eesti riigis pole kedagi, kes suudaks ja tahaks sellele rakendust leida.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Huvitav, kas tõukefondide kasutamist koordineerima pidanud ministrid ei leidnud oma korbi-, maleva-, jahi- või muid kaaslasi, kellele hankeid joonistada? Või oli kõigil lihtsalt savi?&lt;/p&gt;</description>
      
    </item>
    
    <item>
      <title>Shuttleworth: odav raha teeb vaesemaks</title>
      <link>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/01/23/shuttleworth-odav-raha-teeb-vaesemaks/</link>
      <pubDate>Wed, 23 Jan 2008 00:00:00 +0000</pubDate>
      <author>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</author>
      <guid>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/01/23/shuttleworth-odav-raha-teeb-vaesemaks/</guid>
      
      <description>&lt;p&gt;Ettevõtja-kosmonaut-filantroop-visionäär &lt;strong&gt;&lt;a href=&#34;http://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Shuttleworth&#34;&gt;Mark Shuttleworth&lt;/a&gt;&lt;/strong&gt; avaldas oma blogis &lt;a href=&#34;http://www.markshuttleworth.com/archives/139&#34;&gt;mõtlemapaneva artikli&lt;/a&gt; maailmamajanduses ja finantsturgudel praegu aset leidvate sündmuste kohta. Paralleelid Eestis toimuvaga on märgatavad ning mitte just meeliülendavad.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Shuttleworth väidab, et USA Föderaalreservi eilne intressilangetamine ei suuda Ühendriikide majandust langusest välja tuua. Mitmed majandusteadlased ja -tegelased usuvad, et intressimäärade alandamine on raskustesse sattunud finantsturgudele päästerõngaks, kuna toob turule uut raha. (Laenu)raha kerge kättesaadavus ajendab inimesi aktsiatesse investeerima ning nii tekitatud nõudlus surub börsi taas tõusule; krahhi asemel on tulemuseks &amp;ldquo;pehme maandumine&amp;rdquo;.&lt;/p&gt;</description>
      
    </item>
    
    <item>
      <title>Eestlane: ära tee, vaid vigise!</title>
      <link>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/01/17/eestlane-%C3%A4ra-tee-vaid-vigise/</link>
      <pubDate>Thu, 17 Jan 2008 00:00:00 +0000</pubDate>
      <author>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</author>
      <guid>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/01/17/eestlane-%C3%A4ra-tee-vaid-vigise/</guid>
      
      <description>&lt;p&gt;Juhtusin &lt;em&gt;Kiirnuudlitest&lt;/em&gt; lugema järjekordset &lt;a href=&#34;http://kiirnuudlid.blogspot.com/2008/01/tlepinguseaduse-mte-kes-meist-ikka.html&#34;&gt;hala&lt;/a&gt; töölepingu seaduse eelnõu üle.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Mõned mõtted:&lt;/p&gt;
&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;Kuidas on võimalik aastaga juuramagister ära teha?&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;
&lt;p&gt;Õppekavad muutuvad ja 4-aastane bakalaureuseõpe annab praeguse magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooni, kuid mitte magistrikraadi. Kui 4-aastane BA läheb magistriõppesse, on tal võimalik piisavalt palju ainepunkte üle kanda, et MA hea tahtmise korral ühe õppeaastaga kätte saada.&lt;/p&gt;
&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;Töötuks jäämine: 921 krooni elu lõpuni?&lt;/p&gt;
&lt;/blockquote&gt;
&lt;p&gt;Kui värskel töötul puudub uue töökoha leidmiseks vajalik kvalifikatsioon ja initsiatiivikus, siis äkki ta ei olegi rohkemat väärt? Meie riigikese ülejäänud töötajad ei ole teadupärast veel nii kõrge tootlikkusega, et me jõuaksime töötuile palju rohkem maksta.&lt;/p&gt;</description>
      
    </item>
    
    <item>
      <title>Avatud tööturg? Kallis, raisk.</title>
      <link>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/01/15/avatud-t%C3%B6%C3%B6turg-kallis-raisk./</link>
      <pubDate>Tue, 15 Jan 2008 00:00:00 +0000</pubDate>
      <author>peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla)</author>
      <guid>https://peeterpaul.motskula.net:443/2008/01/15/avatud-t%C3%B6%C3%B6turg-kallis-raisk./</guid>
      
      <description>&lt;p&gt;Eesti jäi Heritage Foundationi ja Wall Street Journali 2008. aasta &lt;a href=&#34;http://www.heritage.org/Index/&#34;&gt;maailma majandusvabanduse indeksis&lt;/a&gt; 162 riigi hulgas 12. kohale 77,8 protsendiga, mis on veidi madalam tulemus kui möödunud aastal, &lt;a href=&#34;http://www.etv24.ee/index.php?06103523&#34;&gt;teatab&lt;/a&gt; ETV24.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kaheksas kategoorias kümnest on Eesti majandus maailma keskmisest vabam; probleemideks on &amp;ldquo;raske&amp;rdquo; valitsus (valitsussektori kulud moodustasid ligi 36% rahvuslikust koguproduktist) ja jäik tööjõuturg, mida analüütikud &lt;a href=&#34;http://www.heritage.org/Index/country.cfm?id=Estonia&#34;&gt;kommenteerisid&lt;/a&gt; nõnda:&lt;/p&gt;
&lt;blockquote&gt;
&lt;p&gt;Tööturgu reguleerivate aktide jäikus takistab töövõimaluste paranemist ja tootlikkuse kasvu. Töötajatega seotud mittepalgalised kulud võivad olla kõrged ning üleliigsest töötajast loobumine on suhteliselt keeruline ja kallis. Töötaja koondamise keerukus sunnib ettevõtteid, kes muidu võiksid rohkem inimesi värvata ja kasvama, riske vältima. Tööaja piirangud on endiselt jäigad. &lt;em&gt;(minu tõlge)&lt;/em&gt;&lt;/p&gt;</description>
      
    </item>
    
  </channel>
</rss>
