Langevarjutamine on @ppmotskula

Pädevus värskendatud

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 01 May 2011 00:00:00 +0000

Ma olen pealt kümne aasta Eesti Langevarjuklubi uutele õpilastele “Valmis? Mine!” karjunud. Et värsket verd on päris kenasti peale tulnud, jõudsin talvel arusaamisele, et võin tänavu oma instruktoripaberid haidele sööta ning ametlikult “vanaks peeruks” hakata. Aga värske veri võttis kätte ja korraldas Cherry sooduskampaania, mille tagajärjel tuleb meil tänavu koolitada ligi kümme korda rohkem õpilasi kui mullu. Niisiis tuli minulgi pagunid tolmust puhtaks kloppida.

Külmast ja puhangulisest tuulest hoolimata ajasin täna koos viie teise instruktoriga, kel pädevus samuti värskendamist vajas, õpilasvarjud selga ning üheskoos ronisime Britasse, et üksteist kehtiva pädevusega instruktori valvsa pilgu all lennukist välja loopida. Esimesele viskajale oli lisaks ka üks “mänguõpilane” kaasa võetud ning edasi läks asi nagu kellavärk: sina teda, mina sind, tema mind.

Teateid mitmelt rindelt

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 08 Jun 2010 00:00:00 +0000

Töörindelt teatatakse, et 17. mail deserteeris wolli töötute armeest, hakates Eesti tehnoloogiaettevõtte NarTest tootejuhiks. wolli põhiülesanne on aru saada sellest, mida ettevõtte kliendid ja partnerid vajavad ning mida firma teadlased ja insenerid on võimelised pakkuma, et need kaks asja omavahel võimalikult mõistlikult kokku klapitada.

Langevarjurindelt teatatakse, et rohkem kui 1000 hüppe kogemusega langevarjuinstruktor ning Eesti Langevarjuklubi asutajaliige unustas läinud nädalavahetusel kahel korral lennukisse minnes langevarju selga panna. Mõlemal korral päästis ta elu vahetult tema järel lennukist välja hüpanud langevarjur, tandeminstruktori kandidaat Veiko Sepandi.

Ilus oled, Eestimaa taevas

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 16 May 2010 00:00:00 +0000

2010. aasta hüppehooaeg on nüüd avatud ka Eestis. Ilus nädalavahetus selja taga, uus kaamera ära proovitud ja toimivaks tunnistatud, elu on lill 🙂

Uus action-kaamera

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 11 May 2010 00:00:00 +0000

DV formaat hakkab tasapisi ajaloo prügikasti libisema ning nii tuli minulgi endale uuem ja popim action-kaamera soetada.

Aparaadi nimi on GoPro HD Helmet Hero. Tikutopsist pisut kopsakam kaamera produtseerib nii 720p kui Full HD pilti, evib 170-kraadise vaateväljaga lainurkobjektiivi ning 60 meetri sügavuseni veekindlat vutlarit. Nii et sellega saab edaspidi käidud nii üleval kui all.

Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 08 Mar 2010 00:00:00 +0000

Õigem oleks vist öelda, et läinud nädalal oli Hispaanias hetki, kus vihma ei sadanud. Minu jaoks oli neid küll kahjuks liiga vähe.

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama sellest, et mulluse hüppehooaja teises pooles hakkas tasapisi idanema idee, et tänavu võiks Eesti Langevarjuklubi hakata pakkuma AFF-koolitust, mis maakeeli tähendab võimalust kogeda vabalangemist oma esimesel langevarjuhüppel ilma kellegi külge kinni seotud olemata.

Idee elluviimiseks aga läheb vaja piisavat kogust (absoluutne miinimum on kaks, aga mida rohkem, seda uhkem) vastava pädevusega instruktoreid. Nii leitigi peotäis vabatahtlikke, rivistati nad üles ja “komandeeriti” Sevillasse tarkust taga nõudma.

Puhkus, märksõnadena

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 20 Jul 2009 00:00:00 +0000

05.-06.07: Käisime Peeter Karliga Lätis saldējums’it söömas, Koorküla ja Helme koopaid uurimas ning nende vanavanemate juures, kellel koerad on. Poiss teab nüüd rääkida, et koopasse ei tohi ilma nöörita kunagi minna nii sügavale, et päevavalgust enam näha ei ole, ja et üksinda ei tohi üldse koobastes käia.

08.07: Käisime Alice’i ja Peeter Karliga Vembu-Tembumaal ja Õllesummeril Moby kontserdil. Vembu-Tembumaa on ilmselt Eesti odavaim võimalus hobikardiga kärutamiseks — 225-kroonise päevapiletiga on kõik atraktsioonid tasuta, nii et tule hommikul kell 10 kohale ja sõida õhtuni, kui tahtmist ja jaksu on 🙂 Õllekal sai Pets kohe alguses ära briifitud, et kui vanemad ära kaotad, siis otsid turvamehe (sinise särgiga) ja annad talle isa visiitkaardi või kui see on ära kadunud, näitad käe pealt isa-ema telefoninumbreid, ja lased tal meid üles otsida. Veidi hiljem sai tehtud teadmiste kontroll, mille käigus poiss leidis turvamehe eksimatult ka kohast, kus neid Alice’i arvates üldse ei olnudki. Praktikas jäi meetod proovimata, sest väikemees hoidis vanematel silma hoolega peal.

Ready, set, whadever!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 23 Sep 2008 00:00:00 +0000

Pärast Ateenast naasmist ei suutnud ma tervet ööpäevagi kodumaal püsida. Laupäeva pärastlõunal viis Nordic Jet Line katamaraan mind koos Tuukri ja CV’ga Soome lahe põhjakaldale, kus meid juba ootasid Tiku ja Taku (ehk siis Turo ja Tero), et pühapäeva hommikul Vesivehmaale sõita, et rahvusvaheline FS4-meeskond Whadever üksteist ka taevas tundma saaks õppida.

Kaameramehena jäin tiimi tööga üldiselt rahule. Nad püsivad päris kenasti ühes kohas paigal, selmet keerutada või mööda taevast ringi sõita, ning nende kukkumiskiirus — 200 pluss-miinus paar km/h — jääb ilusti minu “mugavuspiirkonna” keskele. Võttes arvesse, et see nelik ei olnud varem ühtegi hüpet koos teinud, võib julgesti väita, et potentsiaali on. Tiim soovitas mul ka omaenda piire katsetada, mistõttu teisel hüppel neile tibake liiga lähedale ronisin ning läbi õhuaugu Terole selga kukkusin. Ainuke asi, mis mulle esialgu pisut segaseks jäi, oli Tuukri exit count’i äratundmine, aga küllap ma sellegi selgeks õpin. Viiendal hüppel oli ajastus juba enam-vähem.

Ka rikkad nutavad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 08 Sep 2008 00:00:00 +0000

Tellisin endale krediitkaardi. Visa Classic. Kiibiga.
Pank tahtis minu selle konto väljavõtet (teises pangas), kuhu mu palk laekub. Saatsin selle neile.
Pangast tuli vastus: tulge reedel kontorisse, saate kaardi kätte.
Läksin. “Teie kaart ootab teid,” ütles teller naeratades, ja pani kaardi lauale.
Kaardil ei olnud kiipi. Kaart oli MasterCard Gold.
See mulle ei sobinud. Palusin libakaardi pooleks lõigata ja mulle uus valmistada.
Ma hüppan langevarjuga, kas teate. Mul ei ole riistapikendamiseks kuldkaarte vaja.

Eestlaste uskumatud seiklused Rootsimaal

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 25 Aug 2008 00:00:00 +0000

19. augusti õhtul asus Tallinnas M/S Romantika pardale viis autotäit langevarjureid, kelle eesmärk oli Rootsimaa taevas suuri tegusid teha.

20. augustil võttis meid Gryttjomis vastu peaaegu inimtühi lennuväli, mille mururajast oli nädalapikkuse vihmasaju tagajärjel saanud maandumiskõlbmatu mudamülgas. Heiskasime Eesti hümni saatel rahvuslipu ning hakkasime otsima alternatiivseid hüppekohti, kus oleks a) vihmakindel, st kõvakattega, stardirada, b) piisavalt suur, st rohkem kui 10-kohaline, lennuk, c) võimalus alustada hüppetegevust enne nädalavahetuse saabumist ning d) soovitavalt võimalus tasuta või mõõduka papi eest lennuväljal või selle vahetus läheduses ööbida.

Rootsi, rekordireisile

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 19 Aug 2008 00:00:00 +0000

Nüüd on minek.

Kui ilm lubab ja Allah tahab, saab veel sel nädalal Gryttjomis püstitatud uus Eesti rekord vabalangemise kujundi suuruses, Eesti esimene ametlik naiste rekord vabalangemise kujundi suuruses ja Eesti esimene ametlik rekord freefly-kujundi suuruses ning tähistatud Alice’i sünnipäeva, Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva ja Eesti Langevarjuklubi 10. aastapäeva.

Tagasi esmaspäeval.

Oli tore suvepäev

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 10 Jul 2008 00:00:00 +0000

Käisin täna kuus korda taevas. Võrreldes igivana isikliku rekordiga — 10 hüpet päevas — pole see muidugi mingi näitaja, aga kui arvestada, et mulluse hooaja skooriks jäi 20 ja tunamulluseks tulemuseks vaid 12 hüpet, pole nagu väga vigagi. Pealegi pole oluline mitte ainult kvantiteet, vaid kvaliteet. Ja kvaliteetset materjali tuli täna omajagu.

Päev algas sellega, et Alice tegi koos Kiku ja Rinkiga kaks AFF-hüpet. Esimene oli igav 😉 , kuid teisel hüppel õnnestus mul exit count’i lugemisega kapitaalselt puusse panna ja Kikule selga kukkuda ning seejärel kujundi alla selili lennata. AFFid aga olid tublid ja ei lasknud end sellest liigselt häirida.

Kas ilmataat on lätlane?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 08 Jul 2008 00:00:00 +0000

Reedel tõmbasin töö juures otsad kokku ning kuni pühapäevani on mu aadress “Eesti Langevarjuklubi maja, Rapla lennuväli”. Käimas on ELAKi igasuvine hüppelaager ParaSummer — juba üheksas omasugune. Lisaks meie oma Britale (10-kohaline Britten Norman BN2A Islander pardanumbriga ES-PNA) on tänavu hüppajaid taevasse viinud ka Sergei Usanovi juhitud õhupall ES-HAH.

Nädalavahetusel kärtsutasime päris kenasti, aga eile ja täna oleme kuival olnud, kuna ilmataat läks puhkusele ning teda asendab praegu ilmataats. Madalad pilved ja vihmahood ei ole aga suutnud takistada langevarjuvideote vaatamist, koolituste pidamist, kulinaarseid eksperimente ja saunaskäimist. Kirumissõnu kostab klubiruumidest aeg-ajalt vaid Elioni aadressil, kelle pakutav võrguühendus käib üles-alla nagu talle saba. Aga lootus sureb teadupärast viimasena ning nädala sees peaks tulema ka paremat ilma.

Sigalahe nädalavahe

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 30 Jun 2008 00:00:00 +0000

Nädalalõpp algas reede hommikul Peeter Karli sünnipäeva tordiga. Siis natuke tööd, suurem sünnipäevapidu ja päeva lõpetuseks tõi Peeter langevarjuritele kasti. Kolmeaastasele kohaselt ei olnud kastis mitte õlu, vaid jäätis.

Foto: Villem Alango

Laupäeval pidi ilm kella kolmest käest ära minema, läks aga alles kell 1515. Järjekordne kinnitus sellele, et meteorolooge ei saa uskuda :p Kolm tõusu saime siiski tehtud. Tegelikult oleks isegi viis saanud, kui me poleks hommikul tund aega uimerdanud ja kui Arsen ei oleks üht oma kottvarjurit puu otsa sokutanud, keda sealt kopteriga ära tuli kiskuda. Mina käisin kaks korda üleval, et oma uusi lennuriideid testida. Kõigepealt lendasin tiibadega (aga Kiku ja TSoome 2way puhul pole vaja mitte tiibu, vaid tina) ja siis FF-jakiga (umbes 90-kilose patsiendiga Ekstremist ei ole probleem).

Hüppelennuk mänguasjapoes

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 15 Dec 2007 00:00:00 +0000

posted by: ppmotskula

Vaadake, milline sang floaterite jaoks ehitatud on 😉

ELAKi uued õpilaskamad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 29 Nov 2007 00:00:00 +0000

Täna õhtul jõudsid klubiruumidesse Eesti Langevarjuklubi uued õpilasvarjud. Varustuse saabumist tähistati kamade vaatamise ja näppimisega, misjärel siirduti rõõmsalt sauna.

Pärast saunaskäiku sai pisut ka vanu aegu meenutatud: 19. mail 1998 saabusid Rootsist Viki, Peedu ja wolli, kaasas viis kõvasti kasutatud, kuid komplektset õpilasvarju. Lisaks langevarjudele olid klubil mõned kiivrid ja tunked, peotäis kaitseprille, viis Simo Sainiolt ausõna peale (“kui millalgi raha saame, maksame ära”) saadud kõrgusemõõtjat, kahe algkursuse jagu õpilasi ning 2000 krooni raha.

Targad piloodid õpivad teiste vigadest

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 19 Jun 2007 00:00:00 +0000

Lendurite rahvapärimuse kohaselt olevat üks vana ja paljunäinud piloot öelnud, et teiste vigadest peab õppima lihtsalt seepärast, et kõiki vigu ei jõua ise ära teha. Sama kehtib ka langevarjurite — ja tegelikult mistahes muu alaga tegelejate — kohta.

Paari viimase päeva jooksul olen saanud lugeda kahe — tõsi, õnnelikult lõppenud — langevarjuintsidendi kirjeldusi. Mõlemal juhul jäi mulje, et peategelased olid unustanud ühe olulise tõsiasja: riskifaktorid ei liitu, vaid korrutuvad.

Ull:

Punane pandakaru

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 21 May 2007 00:00:00 +0000

Kivipallur õpetab: kui te tahate päev otsa lennuväljal groundmasterdada, siis määrige kõik oma katmata kehaosad korralikult päikesekreemiga sisse. Muidu põleb teie peakolu punaseks ja päikseprillide koha peale jäävad valged laigud.

Tegus nädalavahetus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 15 Apr 2007 00:00:00 +0000

(reede): JAH-grupi jällenägemine. Kvaliteetaeg. Tõrvatilgakesena meepotis vääris äramärkimist Narva silmude totaalne puudumine Tallinna kaubandusvõrgus, mida aga suutsid edukalt korvata kõrgeima kategooria soolakurgid.
(laupäev): ELAKi hüppehooaja avamine. Brita (SE-IIA) lendas Tartust talvekorterist Kuusikule ning tegi seal kuus tõusu. Manifest oleks äärepealt hiljaks jäänud, kuna autojuhtide kontsentratsioon meie peres oli varastel hommikutundidel allpool igasugust arvestust (vt punkt 1 ning võta arvesse, et Alice tähistas samal ajal oma viimast tööpäeva Tööturuametis).
(laupäev): wolli tsiklihooaja avamine. Deauville’i uus aku sai hapet täis kallatud, elektrit täis laetud ja rattale külge kruvitud. Pärast mõõdukat starteri käiamist otsustas ratas hääled sisse võtta. Odomeetri näit hooaja alguses 28500 km. Seoses perekondliku logistika korralduse muutumisega (vt punkt 2 lisamärkus) jääb tänavune kilometraaž ilmselt võrdlemisi kasinaks, kuna külgkorvi mu rattal ei ole ja pagasikohvrisse Peeter Karl ei mahu, aga lasteaeda peab ta hommikuti kuidagi saama. Akuoperatsioonide vahele mahtus ka omajagu tegelemist poisiga.
(pühapäev): wolli hüppehooaja avamine. Otsa tegime lahti Ekstremistiga: exit 3500, musi vabalangemises, mõned 360° pöörded, 1500 peal varjud lahti. Järgmisel hüppel katsetasime koos Veelaga, kuidas õpilased Britast väljuma võiksid hakata. Praegune plaan ütleb, et õpilane istub lennukiuksele, riputab jalad õue (või toetab vasaku jala ukse taganurka), võtab parema käega esimesest ja vasakuga tagumisest uksepiidast, painutab ja läinud ta ongi. Mulle igatahes tundus see exit oluliselt lihtsam olevat kui Letist või An-2-st hüppamine. Peeter Karl sai päris lennukile kalli-kalli teha, kiivriga mööda lennuvälja joosta ja (tõsi, esialgu küll vaid maa peal olevast) Britast mitu korda välja hüpata.
(pühapäev): kiirvisiit Katarinale, kellel täitus esimene eluaasta.