Juura on @ppmotskula

Töölepingu seaduse eelnõust

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 13 Jan 2008 00:00:00 +0000

Reformierakonna kontrolli all olevas Sotsiaalministeeriumis töötati suure saladuskatte all välja kohutav eelnõu, mis annab end rasva õginud kapitalistidele võimaluse vaestele töötaja-rottidele karistamatult kinga anda.

Umbes nii kajastab seda teemat Eesti üliobjektiivne ja üldse-mitte-sensatsioonijanuline ajakirjandus. Kui keegi aga peaks tahtma oma arvamuse välja kujundada, soovitan avada eÕigus ning tutvuda nii eelnõu teksti kui selle seletuskirjaga. Mina nii tegin; mõned esialgsed mõtted (mis ei pretendeeri absoluutse tõe staatusele) on allpool.

Taustaks niipalju, et ma olen juba ammust aega arvanud, et Eestis kehtiv tööõigus on üles ehitatud lähtuvalt arusaamast, et ettevõtjate ülim eesmärk on proletariaadi võimalikult igakülgne kottimine, ning et töötaja on töösuhtes ikka ja alati see nõrgem pool. Võimalik, et nn “Selveri kassatüdrukute” osas see ongi nii. Aga mis puutub vähegi kvalifitseeritud tööjõudu, siis see on tormilise majanduskasvu tingimustes muutunud võrdlemisi defitsiitseks kaubaks, mille valdajad on võinud tööandjaile üsna julgelt oma tingimusi esitama hakata. Aga tihtilugu on seadus (mitte ainult TLS, vaid ka teised töösuhteid reguleerivad seadused) mõistliku ja mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppe sõlmimise teel risti risuks ees.

Sess seljataga

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 09 Jun 2007 00:00:00 +0000

Õigusteaduse magistrikraadist on puudu 4 ainepunkti jagu auditoorset õppetööd, magistritöö kirjutamine ja selle kaitsmine.

wLex hakkab uuenema

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 30 Mar 2007 00:00:00 +0000

wLexi järgmine versioon hakkab tasapisi kuju võtma.

Uuel wLexil on vanaga ühist vaid niipalju, et tegemist on veebirakendusega, mis sikutab elektroonilisest Riigi Teatajast kasutaja soovitud õigusakte, teisendab need standardipäraseks (X)HTML-iks ning varustab paragrahvide tasemeni ulatuva sisukorraga. Nii wLexi kasutajaliides kui programmikood aga saavad täies ulatuses nullist uuesti üles ehitatud.

Esilehel saab olema seaduste süstemaatiline kataloog (mille allikas, nagu seaduste tekstidegi puhul, on eRT). Kõigi lehtede ülaservas saab olema otsinguväli, kuhu on võimalik sisestada soovitud akti nime lühend või nimes või tekstis sisalduvaid sõnu ning akti kehtivuse kuupäev. Ning akti sisukord saab olema eraldi keritav (see töötab praegu Firefoxi, Safari ja IE7-ga, kuid mitte IE6-ga).

Õigusharidus Eestis: 3+2 või 5 aastat?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 24 Mar 2007 00:00:00 +0000

2002. aastal läks Eesti Bologna protsessi raames üle kõrghariduse 3+2 süsteemile, kus bakalaureuseõppe nominaalaeg on kolm ja magistriõppe nominaalaeg kaks aastat. Mõnedel erialadel on kasutusel nn “integreeritud õppekava”, kus eraldi bakalaureusekraadi ei anta; vastavalt Ülikooliseaduse § 29¹ peavad arstid ja loomaarstid magistrikraadi omandamiseks õppima kuus ning proviisorid, hambaarstid, arhitektid, ehitusinsenerid ja klassiõpetajad viis aastat.

Mitmed Eesti õigusteadlased ja “klassikaliste” juriidiliste erialade esindajad (kohtunikud, prokurörid, advokaadid ja notarid) on leidnud, et integreeritud õppekava oleks tulnud kehtestada ka juristidele, kuna kolme aastaga ei ole väidetavalt võimalik omandada õigusalal tegutsemiseks piisavaid teadmisi. Nii on meil tekkinud olukord, kus õigusteaduse bakalaureusediplom kõlbab sisuliselt vaid seinale riputamiseks; praktiliselt ei ole “kolmeaastasel” bakalaureusel võimalik “päris” juriidilist tööd saada. Seda tendentsi võimendab ka praegu kasutatavate õppekavade ülesehitus: bakalaureuseastmes saab tudeng võrdlemisi laia “põhja”, kuid üheski konkreetses valdkonnas ei ole tema teadmised veel piisavad, et spetsialistina tööle asuda.

Siduvad eelotsused tulekul

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 19 Mar 2007 00:00:00 +0000

Kõik ausad inimesed, kelle tehingute maksustamist Eesti seadused üheselt ei reguleeri, võivad uuest aastast pisut kergemalt hingata. 15. märtsil avaldati Riigi Teatajas maksukorralduse seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seadus, millega lisatakse maksukorralduse seadusesse 2¹. jagu “Siduv eelotsus”.

Siduva eelotsusega annab Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. [—] Maksuhaldur avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel. [—] Riigilõiv eelotsuse taotluse läbivaatamise eest on 12 000 krooni, füüsilistele isikutele 3 000 krooni.

EUPL v.1.0

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 13 Mar 2007 00:00:00 +0000

Euroopa Liidu Avalik Litsents (European Union Public Licence, EUPL) v.1.0

9. jaanuaril 2007 kiitis Komisjon heaks EUPL kui litsentsi, mille alusel hakatakse levitama IDABC programmi raames loodud tarkvara. See lehekülg sisaldab litsentsi ametlikke versioone inglise, prantsuse ja saksa keeles ning preambulit, mis selgitab selle vaba tarkvara litsentsi eesmärki. Lisatud on EUPL versioonis 1.0 ette nähtud ühilduvusmehhanismide uuring.

EUPL v.1.0 tehakse peatselt kättesaadavaks kõigis EL institutsioonide ametlikes keeltes.

Keelepäev

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 12 Feb 2007 00:00:00 +0000

Käisin reedel EPSO korraldatud keeleteste tegemas.

Esimese kahe ja poole tunni jooksul tuli mul inglise keelest eesti keelde tõlkida paarileheküljeline õigusalane artikkel. Seejärel oli lõunapaus ning taas kaks ja pool tundi tõlkimist — seekord saksa keelest. Testipäeva viimase pooleteist tunni sisuks oli inglise keelest eesti keelde tõlgitud määruse toimetamine. Kasutada ei tohtinud mitte mingisuguseid sõnastikke ega muid abivahendeid. Muide, rääkimata arvutitest olid keelatud isegi isiklikud pastakad. Väidetavalt oli selle nõude eesmärk tööde hindamise anonüümsuse tagamine.