Viimne lend

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 23 May 2005 00:00:00 +0000

Laupäeval, 21. mail tõusis Piibe maantee teelaienduselt viimast korda õhku Olav Neulandi juhitud motodeltaplaan. Tehnika vedas alt ning mees ja tema masin kukkusid põllule puruks.

Ma ei tundnud Olavit isiklikult ning motodeltaplaaniga olen lennanud vaid korra ja sedagi reisijana. Ma ei olnud sündmuskohal ning ei hakka spekuleerima selle üle, miks kõik just nii juhtus. Aga Delfi ja Postimehe anonüümsete rottkommenteerijate sõnavõtud ajendasid mind oma mõtteid siin kirja panema.

Valdav enamus inimestest ei loo midagi, vaid ainult tarbivad teiste loodut. Nad ei avasta uusi maid, vaid ostavad reisipakette. Nad ei kirjuta raamatuid ega muusikat, vaid vaatavad seebiseriaale ja ostavad plaate. Nad ei ela, vaid lihtsalt on olemas. Aga mõned üksikud elavad. Neis põleb mingi sisemine tuli, mingi seletamatu tahtmine midagi ise ära teha, midagi ehitada, midagi luua. Nad lähevad ka sinna, kus teised käinud ei ole — ja mõnikord ei tule nad sealt tagasi.

Järelehüüe on @ppmotskula

Viimne lend