Haridus on @ppmotskula

Kes oskab, see teeb. Kes ei oska, …?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 26 Nov 2007 00:00:00 +0000

Teoreetik teab, kuidas asjad ideaalses maailmas olema peaksid. Kõvemat sorti teoreetik teab ka seda, miks nad just niimoodi olema peaksid, ning omab piisavalt tugevat seost reaalse maailmaga selleks, et teooriat edasi arendada.

Praktik teab, kuidas asjad reaalses maailmas tegelikult on. Kõvemat sorti praktik on kodus ka teoorias, mõistab, miks teooria ja praktika alati ühte jalga ei astu, ning suudab teoreetikutele kvaliteetset arendussisendit anda.

Õpetaja oskab oma teadmisi teistega jagada. Kõvemat sorti õpetaja on tunneb nii teooriat kui praktikat ning õppetöö temaga on huvitav ja tulemuslik.

Sess seljataga

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 09 Jun 2007 00:00:00 +0000

Õigusteaduse magistrikraadist on puudu 4 ainepunkti jagu auditoorset õppetööd, magistritöö kirjutamine ja selle kaitsmine.

Tööstusspioonidele. Tasuta.

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 15 May 2007 00:00:00 +0000

21. mail kella 1430-1600 räägib Skype’i desktop-toodete disainipealik Duncan Lamb IT Kolledžis sellest, kuidas Skype kukkus välja nii lihtne, et isegi Steni vanaisa sellega hakkama saab. Kõrvalettekande pealkirjaga “Kõvad kasutajaliidesed” teeb Artec Group OÜ tööstusdisainer Tiit Liiv.

Loeng on tasuta, kuid kohtade arv piiratud. Lisainfo ja registreerumisjuhised.

Referaat esitage paberkandjal

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 22 Apr 2007 00:00:00 +0000

Teaduskonnal ei ole nii palju paberit ja toonerit, et teie kõigi meiliga saadetud referaate välja trükkida.

Fakk, me kõik maksame teile 27 tuhat krooni aastas, ja te ei jaksa paberit osta?!

Õigusharidus Eestis: 3+2 või 5 aastat?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 24 Mar 2007 00:00:00 +0000

2002. aastal läks Eesti Bologna protsessi raames üle kõrghariduse 3+2 süsteemile, kus bakalaureuseõppe nominaalaeg on kolm ja magistriõppe nominaalaeg kaks aastat. Mõnedel erialadel on kasutusel nn “integreeritud õppekava”, kus eraldi bakalaureusekraadi ei anta; vastavalt Ülikooliseaduse § 29¹ peavad arstid ja loomaarstid magistrikraadi omandamiseks õppima kuus ning proviisorid, hambaarstid, arhitektid, ehitusinsenerid ja klassiõpetajad viis aastat.

Mitmed Eesti õigusteadlased ja “klassikaliste” juriidiliste erialade esindajad (kohtunikud, prokurörid, advokaadid ja notarid) on leidnud, et integreeritud õppekava oleks tulnud kehtestada ka juristidele, kuna kolme aastaga ei ole väidetavalt võimalik omandada õigusalal tegutsemiseks piisavaid teadmisi. Nii on meil tekkinud olukord, kus õigusteaduse bakalaureusediplom kõlbab sisuliselt vaid seinale riputamiseks; praktiliselt ei ole “kolmeaastasel” bakalaureusel võimalik “päris” juriidilist tööd saada. Seda tendentsi võimendab ka praegu kasutatavate õppekavade ülesehitus: bakalaureuseastmes saab tudeng võrdlemisi laia “põhja”, kuid üheski konkreetses valdkonnas ei ole tema teadmised veel piisavad, et spetsialistina tööle asuda.

õppimine on lahe

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 22 Jan 2005 00:00:00 +0000

õppimine on lahe. õppimisele järgneva teadmistekontrolli tulemusel saadav sertifikaat, diplom või kraad on muidugi ka äge, aga just õppimise protsess ise on midagi maagilist.

sa võtad ette teema, millest sa suurt midagi ei tea. sa suhtled inimestega, kes sellest teemast teavad kordades rohkem kui sina. sa võtad lugeda materjale, mis alguses käivad kõrgelt üle pea. kõik on kuradi raske ja keeruline — ja äkki tuleb ahhaa-elamus: “jess! aru sain!”

2001. aasta suvel sain ma aru, et olen liiga noor, et õppimine järele jätta. võtsin kätte ja astusin õigusinstituuti. täna loen prof kergandbergi kriminaalmenetluse konspekti (290 lehekülge mõtte- ja viitetihedat teksti) ja kaifin seda, et hakkan asjast tasapisi aru saama. krt, selle taseme vendade jutu kuulamine ja kirjutiste lugemine tekitab respekti! nii et on, kuhu sihte seada 🙂