Film on @ppmotskula

Sanctum

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 08 Feb 2011 00:00:00 +0000

Sanctum väärib vaatamist ainult 3D-kinos. Kolmemõõtmelisena üles võetud koopad, kus filmi tegelased kakerdavad ja sukelduvad, on esteetiliselt vägagi nauditavad. Kahjuks ei saa seda öelda stsenaariumi, dialoogi ega karakterite kohta, mis on — pardon my french — täielik pask.

Sanctum pakub (koopa)sukeldujatele sama head meelelahutust kui Drop Zone või Terminal Velocity langevarjuritele — need, kes asjast midagigi teavad, saavad end lõbustada, võisteldes selles, kes loeb täpsemini kokku kõik autorite ja tegelaste lauslollused.

Ükski koopasukelduja ei kasuta kuiva ülikonda.
Koopasügavusse üles seatud baaslaagris vedelevad igal pool laiali balloonid, millest mitte ühelegi ei ole märgitud vähimatki infot selle kohta, mis seal sees on.
Põhikunn sõimab oma loodrist poega, kes oli jätnud täiendavad bail-out balloonid alla toomata. Sellest hoolimata jätkavad rebreatheritega varustatud tegelased uute koobaste avastamist.
Äsja dekost tulnud ja ilmselgelt väsinud sukeldujanna otsustab kangelaslikult uuesti vette minna, sest muidu peaks vaene superkogenud põhikunn ilma paariliseta koopasse sukelduma. Kui neiu varustus hakkab lekkima, jagavad nad natuke aega põhikunniga õhku, kasutades selleks vaheldumisi tolle rebreatheri küljes olevat täisnäomaski.
Sukeldumiskogemuseta tibile, kes tuli baaslaagrisse “turistiks”, lükatakse uputuse saabudes rebreather selga, öeldakse “green light good, red light bad” ja asutakse koopast veealust väljapääsu otsima. Tibi keeldub selga panemast varem surma saanud teise näitsiku kalipsot, kuna esiteks oleks see rõve, teiseks ebaeetiline ja kolmandaks on parem külmetada ja kähku koopast välja pääseda kui alajahtumise vältimise nimel ümberriietumisele aega raisata. Kogenud tegelased kehitavad õlgu ja lasevad kanal niisama vette tulla.
Tundmatuis koobastes veealuste väljapääsude otsimisel pole vaja kasutada maski, mis vähendaks näitleja võimalusi teha dramaatilisi ja/või kangelaslikke grimasse.
jne jne jne

Kui näitlejad oleksid võtete ajal mõnes kõrtsis õlut libistanud, oleks Sanctum päris hea film.

Kõusaare “Magnus” internetti!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 19 Feb 2008 00:00:00 +0000

Kohtuasi peatas Kõusaare “Magnuse” tee ka Riias, kirjutab ETV24.

Tegelikult võiks Kadri selle filmi “kogemata” Youtube’i — või veel parem, BitTorrentisse — lasta. Püüdku siis kohtukullid tuult väljal. Muidugi ei tohiks Kadri seda nettiriputamist oma väikeste roosade näppudega ise teha, sest keeld filmi levitada on temale adresseeritud. Aga kui keegi selle “Kadri teadmata” ära teeb, siis ma tahaks näha, kuidas autorit kohustatakse neid “kohutavaid piraate” jahtima.

Muidugi ei ole välistatud ka see, et kogu see kohtutsirkus on Kadri enda või temaga seotud isikute poolt käima lükatud, et filmile rohkem tähelepanu tõmmata.

Tuumasõjas võitjaid ei ole

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 08 Feb 2008 00:00:00 +0000

Vaatasin täna öösel kaht dokumentaalmängufilmi tuumasõja võimalikest tagajärgedest. BBC tiiva all valminud ekraanilood kujundasid võrdlemisi veenva pildi sellest, mis juhtuks Ühendkuningriigi elanikega, kui nende kodumaad tabaks tuumarünnak. Asja võib kokku võtta väga lühidalt — tegemist on juhtumiga, kus sitt tabab ventilaatorit. Täpsemalt juhtumiga, kus väga suur ja väga haisev sitt tabab väga suurt ja väga kiiresti pöörlevat ventilaatorit.

Vaadake ise kah: The War Game ja Threads. Fakultatiivse lisalugemisena võite ette võtta viimases Eesti Ekspressis avaldatud Leo Kunnase artikli “35 viga Eesti iseseisva kaitsevõime arendamisel”.

pöff: teisipäev

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 08 Dec 2004 00:00:00 +0000

seksmissioon ehk uued amatsoonid ja jah-mehed.

1984. aastal poolas valminud “seksmissioon” võib tänapäeva kinohuvilisele tunduda pisut labasevõitu ja/või poliitiliselt ebakorrektne, ent ometi on tegemist hää sotsiaalkomöödiaga, mille mõlemad lõpplahendused on täiesti ootamatud. mõlemad sellepärast, et filmi lõpuosast leiame ühe puändi asemel kaks järsku pööret. hea lahe vaatamine.

jah-mehed on ka päriselt olemas. film demonstreeris ilmekalt, kui lollid on valdav enamus inimestest — nad söövad ja usuvad pea kõike, mida neile ette sokutatakse. kui tähtsal konverentsil esinejal on prillid, lips ja ontlik soeng, siis pole ju tema sõnades mõtet kahelda… muide, kuttide värskeim saavutus on bbc-le mütsi pähe tõmbamine väitega, et dow chemical company on pärast 18 aastat omandanud südametunnistuse ning otsustanud hüvitada bhopali tragöödia ohvritele tekitatud kahjud.