Euroliit on @ppmotskula

Tööportaalide tuleproov: EURES

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 03 Nov 2009 00:00:00 +0000

EURES (ec.europa.eu/eures) ei ole küll päris kodumaine tööportaal, kuid… “olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Tänase seisuga sisaldab EURESe andmebaas 728 092 vaba töökohta, 364 060 CV-d ja 20 241 registreeritud tööandjat.

Töökohtade otsing tundub esmapilgul lihtne, aga osutub praktikas ebameeldivalt keeruliseks. Vabade töökohtade valiku sektsioonis tuleb (1) amet valida menüüst (kolmetasemeline rippmenüü nagu CV-Online’is ja CV Keskuseski, aga neist erineva struktuuriga), (2) kasutada erioskuste või ametinimetuste otsingut, (3) sisestada märksõna või (4) sisestada riiklik viitenumber. Neli erinevat võimalust, kusjuures teine ja kolmas tunduvad kahtlaselt sarnased (aga ei ole seda mitte) ja neljas on tavainimese jaoks täielik abrakadabra. Õigete valikute ülesleidmine ametite menüüst on minusugusele topelthariduse ja kireva kogemusega tegelasele muidugi paras piin, eriti arvestades asjaolu, et mitut valikut ühte otsingusse kombineerida ei saa.

Sitta sest viisavabadusest

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 12 Feb 2008 00:00:00 +0000

USA on valmis vabastama Eesti (ja Tšehhi ja Kreeka) kodanikud viisanõudest tingimusel, et Ameerikasse sõita soovijad annavad Ühendriikide võimudele enda kohta eelnevalt piisava hulga isikuandmeid (ja kõigi piirile jõudmise hetkel olemasolevate näppude sõrmejäljed). Euroopa Komisjon peab liikmesriikide erinevat kohtlemist Liidu ühtsuse õõnestamiseks ja soovitab mainitud riikidel Euroopa ühise asja ajamiseks jänkidele “kõik või mitte midagi” öelda.

Samas on nii Eesti, Tšehhi kui Kreeka poliitikud veendunud, et viisavabaduse väljavõitlemine toob neile järgmistel valimistel nii mõnegi poolthääle — suur osa nende alamatest on ju ammust aega unistanud võimalusest maailma kõige demokraatlikumat riiki “valge inimese kombel” külastada. Ja kolka-ahvid ei suuda ju teadupärast globaalselt mõelda. “Euroopa ühise asja” ajamine on ju Brüsseli rida, meikäläinen peab kõigepealt ikka omaenese nahavahe soojas hoidma.

Vähemustele rosinasse!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 12 Feb 2008 00:00:00 +0000

Alates 2. maist saavad koodikaardi kasutajad internetipankades teha makseid vaid 5 tuhande krooni eest päevas, teatab ETV24. Internetikasutajate turvalisuse tõstmine on minugi meelest igati õilis ja õige ettevõtmine, aga miskipärast lubab Eesti Vabariik Sertifitseerimiskeskuse AS-il rahumeeli näkku ni**uda kõigile, kes ei soovi olla Microsofti ega EMT kliendid. Linuxi ja Mac OS X kasutajad saavad ID-kaarti kasutada vaid tänu Martin Paljaku (ideelabor.ee) pingutustele. Mobiil-ID teenust aga osutab endiselt vaid EMT.

Riigiportaalist eesti.ee võib igaüks lugeda vähemuste õigustest, aga tegelikkuses kaitstakse meil vähemusi ainult siis, kui nad on venelased, naised või homod. Nii et Maci- ja Linuxipeded ei olegi õiged peded :S

We’ll come to Elbonia.

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 22 Dec 2007 00:00:00 +0000

Eestlastel on kombeks ilkuda ameeriklaste üle, kes arvavad, et France on Euroopa pealinn. Aga kas me oleme ise targemad? Tundub, et oma naba imetlemine on teisele eestlasele sitakeeramise kõrval üks siinse rahvakillu peamine tegevusala.

Pisut rohkem kui 25 tunni eest liitus Eesti Vabariik Schengeni viisaruumiga. Üksikute eranditega (peamiselt Lõuna-Eesti kohalikud lehed) vaevus press kajastama vaid piiride avamise pidulikku tähistamist, kus kohalikud külaVIPid pööblile lehvitamas käisid. Infot selle kohta, mida Schengen meile tähendab, millal liitumine toimub (kas teadsite, et Eesti lennujaamades hakkavad Schengeni reeglid kehtima alles 28. (mõningail andmetel 30.) märtsil?) või mida peab inimene Schengeni riikides reisides teadma, pidi huviline otsima Wikipediast, mitte kodumaistest uudistekanaleist ega valitsusasutuste infolehtedelt. Ja õige kah, see Schengen on mingi mõttetu eurovärk, mis Tõelist Eestlast ei koti.

From: EPSO

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 10 May 2007 00:00:00 +0000

Tere. Vaatasime siin, et kirjutada sa enam-vähem oskad. Hüppa juuni algul korraks Brüsselist läbi, siis vaatame, kuidas rääkimine välja tuleb.

Õigusharidus Eestis: 3+2 või 5 aastat?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 24 Mar 2007 00:00:00 +0000

2002. aastal läks Eesti Bologna protsessi raames üle kõrghariduse 3+2 süsteemile, kus bakalaureuseõppe nominaalaeg on kolm ja magistriõppe nominaalaeg kaks aastat. Mõnedel erialadel on kasutusel nn “integreeritud õppekava”, kus eraldi bakalaureusekraadi ei anta; vastavalt Ülikooliseaduse § 29¹ peavad arstid ja loomaarstid magistrikraadi omandamiseks õppima kuus ning proviisorid, hambaarstid, arhitektid, ehitusinsenerid ja klassiõpetajad viis aastat.

Mitmed Eesti õigusteadlased ja “klassikaliste” juriidiliste erialade esindajad (kohtunikud, prokurörid, advokaadid ja notarid) on leidnud, et integreeritud õppekava oleks tulnud kehtestada ka juristidele, kuna kolme aastaga ei ole väidetavalt võimalik omandada õigusalal tegutsemiseks piisavaid teadmisi. Nii on meil tekkinud olukord, kus õigusteaduse bakalaureusediplom kõlbab sisuliselt vaid seinale riputamiseks; praktiliselt ei ole “kolmeaastasel” bakalaureusel võimalik “päris” juriidilist tööd saada. Seda tendentsi võimendab ka praegu kasutatavate õppekavade ülesehitus: bakalaureuseastmes saab tudeng võrdlemisi laia “põhja”, kuid üheski konkreetses valdkonnas ei ole tema teadmised veel piisavad, et spetsialistina tööle asuda.

EUPL v.1.0

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 13 Mar 2007 00:00:00 +0000

Euroopa Liidu Avalik Litsents (European Union Public Licence, EUPL) v.1.0

9. jaanuaril 2007 kiitis Komisjon heaks EUPL kui litsentsi, mille alusel hakatakse levitama IDABC programmi raames loodud tarkvara. See lehekülg sisaldab litsentsi ametlikke versioone inglise, prantsuse ja saksa keeles ning preambulit, mis selgitab selle vaba tarkvara litsentsi eesmärki. Lisatud on EUPL versioonis 1.0 ette nähtud ühilduvusmehhanismide uuring.

EUPL v.1.0 tehakse peatselt kättesaadavaks kõigis EL institutsioonide ametlikes keeltes.

Keelepäev

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 12 Feb 2007 00:00:00 +0000

Käisin reedel EPSO korraldatud keeleteste tegemas.

Esimese kahe ja poole tunni jooksul tuli mul inglise keelest eesti keelde tõlkida paarileheküljeline õigusalane artikkel. Seejärel oli lõunapaus ning taas kaks ja pool tundi tõlkimist — seekord saksa keelest. Testipäeva viimase pooleteist tunni sisuks oli inglise keelest eesti keelde tõlgitud määruse toimetamine. Kasutada ei tohtinud mitte mingisuguseid sõnastikke ega muid abivahendeid. Muide, rääkimata arvutitest olid keelatud isegi isiklikud pastakad. Väidetavalt oli selle nõude eesmärk tööde hindamise anonüümsuse tagamine.