Copyright on @ppmotskula

Greens/EFA: Looming ja autoriõigus digitaalajastul

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 01 Mar 2012 00:00:00 +0000

Euroopa Parlamendi Greens/EFA grupi positsioonidokument
Originaal: Creation and Copyright in the Digital Era
Tõlge: Peeter P. Mõtsküla peeterpaul@motskula.net

Preambula: “Autori õiguse” definitsioon

Autorite õigused hõlmavad varalisi õigusi teosele ja autori isiklikke (moraalseid) õigusi. Siiski ei tohiks isiklike õiguste süsteem takistada teose kasutamist, kui autorile viidatakse ja kui tal on võimalus oma teose kasutuse suhtes seisukohta avaldada ning kuni see kasutus on eetiliselt vastuvõetav.

Muutused kui võimalused

§1. Tehnoloogia on minevikus korduvalt osutunud väljakutseks kultuurilisele loometegevusele, selle majanduslikele mõõtmetele ja olemasolevale õigusraamistikule. Kui uus tehnoloogia leiab eest muudatusteks mitte valmisolevad ühiskondlikud suhted, osutub see sageli nende muutuse ja edasise arengu mootoriks. Kultuuritoodangu loomine, levitamine, kättesaadavus ja kasutamine on digitaaltehnoloogia ja interneti mõjul viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud. Seega on sotsiaalsed, õiguslikud ja majanduslikud suhted paigast raputatud ning toimumas on kaalukad muutused.

Kirby Ferguson: Mõtteid IP reformidest ja parimaist praktikaist loojatele

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 27 Feb 2012 00:00:00 +0000

autor: Kirby Ferguson kirby@kirbyferguson.com
tõlge: Peeter P. Mõtsküla peeterpaul@motskula.net
originaal: Thoughts on IP Reforms and Best Practices for Creators (TorrentFreak)

Ma lõpetasin hiljuti neljaosalise vidoesarja Everything is a Remix ning mõned sarja fännid olid pahased, kuna see lõppes andmata konkreetseid juhiseid selle kohta, mida me kõik võime teha. Dokumentaalides on säärane lõppvaatus tavaline ning säärase lõpu ootus on mõistetav, kuid on paar põhjust, miks ma seda ei teinud.

Esiteks ja ennekõike püüdsin ma anda oma vaatajaile ajaloolise tausta ja konteksti. Ma tahtsin anda neile infot, mille alusel nad saaksid kujundada oma seisukohti ja otsuseid, mitte valmislahenduste komplekti. Teiseks, see tundus mulle sarja lõpetamise mitte-kinoliku viisina, peaaegu nagu enneaegsed lõputiitrid. Ma leian, et see teema ei sobi hästi audiovisuaalseks käsitlemiseks.

Kõne Riigikogu komisjonide ACTA-istungil 17.02.2012

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 17 Feb 2012 00:00:00 +0000

Austatud minister, lugupeetud Riigikogu liikmed, head kaasamõtlejad nii saalis kui internetis!

Enne, kui ma asun oma ettekande juurde, palun käega märku anda neil saalisviibijail, kes ei ole kümne viimase aasta jooksul mitte ühtegi neile saadetud elektronkirja oma kolleegidele, äripartneritele ega tuttavatele edasi saatnud.

(ühtki kätt ei tõusnud)

Tänan!

Välisministeeriumi kodulehelt on saadaval dokument pealkirjaga “Teavet võltsimisvastase kaubanduslepingu kohta”. Selle kohaselt on lepinguga liitumine Eestile kasulik peamiselt kahel põhjusel. Esiteks aitavat see siin juba kehtiva õigusega samal tasemel kaitsta meie autorite huve teistes riikides. Mul ei ole infot, mis kinnitab, et Ameerikas, Jaapanis või teistes lepingu allkirjastanud riikides toimub Eesti autorite õiguste massiline rikkumine. Lepinguga mitteliitunud riikides aset leida võivate rikkumiste eest ei kaitse ACTA meie autoreid aga kuidagi.

ACTA is a Threat to Legislative Freedom in Europe

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 15 Feb 2012 00:00:00 +0000

They say that ACTA will cause no change in EU and European countries’ copyright regulations. What they don’t say is that ACTA is designed to make sure there will be no change in European copyright regulations.

Advertised as some kind of a “coalition of the willing” — either you’re with us or you’re with pirates, counterfeiters, and possibly even Lord Voldemort himself — ACTA pretends to only deal with the enforcement of copyrights and related rights that are already present in EU directives and national laws of the Union’s member states. While the agreement’s publicly announced purpose is to harmonize the enforcement of such rights in signatory countries, it actually harmonizes the enforcement of the rights arising out of existing copyright-and-related-rights laws that are based on economic, social and technological realities of late 17th century.

Aitäh, härra peaminister!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 13 Feb 2012 00:00:00 +0000

Ilma Teie ennastsalgavate pingutusteta ei oleks meie laupäevane demonstratsioon pälvinud sellist tähelepanu.

Nii mõnedki demonstrandid oleksid muidu ehk koju jäänud, kuid tänu Teile otsustasid nad siiski külma talveilma trotsida. Ma ei ole kindel, kas president Ilves oleks pidanud vajalikuks sõna võtta, kui Te ei oleks kolmapäeval juhtinud tema — ja paljude teiste — tähelepanu probleemi tõsidusele. Ning ma olen veendunud, et Teie abita ei oleks meie sõnum peavoolumeedias nii laialdast kajastamist leidnud.

Marietje Schaake: Me vajame autoriõiguse reformi, mitte ACTA-t

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 13 Feb 2012 00:00:00 +0000

Originaal: We Need Copyright Reform, Not ACTA!
Autor: Marietje Schaake, MEP (D66)
Allikas: TorrentFreak.com, 2012-02-04
Tõlge: Peeter P. Mõtsküla peeterpaul@motskula.net

Euroopa Parlamendi liikmena tervitan ma südamest kasvavat tähelepanu, mida võltsimisvastane kaubanduslepe (ACTA) on viimastel nädalatel saanud. Massilise pahameeletormi tekkimine võttis omajagu aega, kuid protestihääled lähevad meie silme all üha valjemaks.

Internet on suurepärane vahend, juhtimaks poliitikute tähelepanu kõigile sellest lepingust tulenevaile ohtudele, just nii nagu internet oli vahendiks, mis võimaldas inimesed Ühendriikides SOPA ja PIPA eelnõude vastu mobiliseerida. Siiski, et mistahes lobitöö saaks olla mõjus, peab see tuginema faktidele. Informeerimatu kriitika aitab vaid ACTA toetajaid.

ACTA: kellele ja milleks?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 11 Feb 2012 00:00:00 +0000

Küsisin oma eelmise postituse lõpus, miks seda ACTA-t nii hirmsasti läbi üritatakse suruda, kui see mitte midagi ei muuda.

Üks asi, mida ACTA kindlasti teeb, on autoriõiguse praeguse regulatsiooni põlistamine. ACTA-ga liitumine asetab kõigi lepinguosaliste riikide seadusandjate teele täiendava takistuse autoriõiguse süsteemi reformivate õigusaktide vastuvõtmiseks tulevikus, kuna selleks tuleks lahti öelda veel ühest lepingust.

Ja mulle tundub, et kellelegi on selliseid takistusi väga vaja, sest isegi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni peadirektor on asunud “ketserluse” teele, väites avalikult, et “autoriõiguse süsteem kas kohaneb tekkinud loomulike eelistega või hävineb”, ning et “autoriõigus peaks soodustama kultuurilist dünaamikat, mitte säilitama ega toetama olemasolevaid ärihuvisid.”

Kõne ACTA-vastasel meeleavaldusel 11.02.2012

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 11 Feb 2012 00:00:00 +0000

Tere! Kõigepealt tahan ma teile rääkida ühe loo, mille jutustas Rick Falkvinge. Mõned teist on seda kindlasti lugenud, aga ehk kannatate ära.

Möödunud sajandi alguses oli Stockholmi jäävabrik üks linna suurimaist tööandjatest. Nende ärimudel oli niisama lihtne kui vajalik. Talvel lõikasid nad külmunud järvedest suuri jääkamakaid, vedasid need pirakatesse küünidesse saepuru sisse hoiule ning kui ilm soojemaks läks, lõikasid sealt tükke ja müüsid neid tänavatel inimestele.

Inimesed ei tahtnud jääkuubikuid osta. Inimesed tahtsid oma toitu külmas hoida, et see halvaks ei läheks. Aga neil ei olnud muud võimalust. Siis aga jõudis suurematesse linnadesse elekter ning kui 20. aastate alguses tulid turule külmikud, jõudsid need paarikümne aastaga pea igasse Stockholmi kööki. Jäämehed, kelle teeneid enam ei vajatud, pidid endale uued ametid otsima.

ACTAst, paanikata

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 09 Feb 2012 00:00:00 +0000

Eesti internetiaktivistid kahtlustavad valitsust katses seada rahvusvaheliste megakorporatsioonide huve kaitstes suurde ohtu interneti tulevik, sõnavabadus, inimõigused ja nii Eesti kui Euroopa majandus. Vabariigi peaminister ütleb avalikult, et tema arvates on ACTA kasulikkuses kahtlejad seemneid söönud ja soovitab neil mütsi sisse fooliumi panna või kusagilt abi otsida.

Nii ACTA pooldajate kui vastaste argumendid tuginevad peamiselt sellele, mida nad on lepingu kohta kuulnud või lugenud; konkreetseid viiteid hüsteeriliste avalduste esitamiseni viinud lepingu ja asjassepuutuvate seaduste tekstidele tehakse kui üldse, siis üksikuid. Faktiliste küsimuste ja ratsionaalsete argumentide esitamise asemel keskendutakse vastaspoole naeruvääristamisele, kohkumata tagasi argumentum ad hominem jt demagoogiavõtete kasutamise eest.

Rick Falkvinge: Keegi ei nõudnud külmikumaksu

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 08 Feb 2012 00:00:00 +0000

Allikas: falkvinge.net
Autor: Rick Falkvinge
Tõlge: Peeter P. Mõtsküla peeterpaul@motskula.net

Ma elan Rootsis, Stockholmis. Saja aasta eest oli Stockholm Ice üks linna suurimaid tööandjaid. Nende äri oli nii lihtne kui vajalik: nad aitasid hoida kiirestiriknevaid toiduaineid söödavatena, levitades kaasaskantavas formaadis külma.

Talviti lõikasid nad külmunud järvedest suuri jääkamakaid ja panid need hiiglaslikesse küünidesse saepuru sisse hoiule. Hiljem lõikasid nad kamakad väiksemateks tükkideks ja müüsid neid tänavatel. Inimesed ostsid jääd ja hoidsid seda koos toiduga erilistes kappides, et toiduained oleksid külmas.

Loetud: How to Fix Copyright

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 06 Feb 2012 00:00:00 +0000

William F. Patry How to Fix Copyright on raamat, mille läbilugemine on äärmiselt soovitav kõigile, kellele läheb korda autoriõigus infoühiskonnas.

Autori professionaalne minevik ei jäta just eriti palju võimalusi tema asjatundlikkust kahtluse alla seada. Ta on olnud Ühendriikide esindajatekoja autoriõiguse jurist, USA autoriõiguse registri nõustaja poliitika planeerimise alal ning töötab praegu Google’is vanem-autoriõigusjuristina.

Patry väidab, et turujõud ja tehnoloogia on arenenud oluliselt kaugemale meie praegustest seadustest ning on praegu nendega konfliktis. Autoriõiguse seadused kasvasid välja 18. sajandi turgudeset ja tehnoloogiaist, mille peamine omadus oli kunstlik defitsiit, mille tekitasid “väravavahtide” väike arv, suhteliselt kõrged turule sisenemise takistused ning analoogtehnoloogiast tulenevad volitamatu kopeerimise piirangud. Täna aga elame digitaalse külluse maailmas, kus autoriõigustööstus on vastakuti globaalse ootusega saada viivitamatu juurdepääs kõigile teostele, kus igaüks on nii looja kui kasutaja ning kus järjest enam tarbijaid soovib teoste füüsiliste koopiate omamise asemel neid arvutivõrgu vahendusel nautida. Selleks, et autoriõiguse seadused saaksid efektiivselt toimida, peavad nad tuginema digitaalse külluse reaalsusele.

Lukustamine : lähenev sõda üldotstarbeliste arvutitega (Cory Doctorow)

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 11 Jan 2012 00:00:00 +0000

Lukustamine

Lähenev sõda üldotstarbeliste arvutitega

Autor: Cory Doctorow
Tõlge: Peeter P. Mõtsküla
Originaal: http://boingboing.net/2012/01/10/lockdown.html
Litsents: Creative Commons Attribution-NonCommercial 2.5

Artikkel põhineb kõnel, mille autor pidas 2011. aasta detsembris Berliinis Chaos Computer Congress'il.

Üldotstarbelised arvutid on hämmastavad. Nad on nii hämmastavad, et meie ühiskond pole ikka veel mõistnud, mis ja mille jaoks nad on, kuidas neid majutada ja kuidas nendega hakkama saada. See toob meid tagasi teemasse, millest lugemisest teil võib juba kõrini olla: autoriõigus.

Online privacy? Forget it!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 09 Jan 2010 00:00:00 +0000

Let me start from a bold prediction and a daring statement.

The prediction is that in 2020, online privacy will be more or less in the same place where digital copyright is today: there will be a growing majority of people who knowingly violate the respective laws on the grounds that the legal system has remained inert while the real life has moved on.

The statement is that privacy laws and copyright laws have nearly nothing to do with the interests of their alleged subjects — the individuals and authors, respectively. Instead, they serve the interests of the “big guys” in each scene. In case of copyright, this means the “copyright industries” — record labels, movie studios, “old school” software companies, publishing houses, etc. In case of privacy, this means the institutions who are the biggest processors of personal information today — national, state, and local governments as well as banks, insurance companies, telecoms and utilities.

Edgar, hirmus mereröövel

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 03 Feb 2009 00:00:00 +0000

6. jaanuaril kommenteeris Edgar Savisaar oma ajaveebis Mart Laari 4. jaanuari blogipostitust, kasutades oma kirjatüki illustreerimiseks Mihkel Maripuu fotot. Laari nime märkis Savisaar oma postituses ära, Maripuu oma mitte.

28. jaanuaril võttis teema üles Eesti Päevaleht Online, kus toimetaja Tuuli Aug vahendas fotopanga Scanpix juhi Art Soonetsi kinnitust, mille kohaselt tema firma ei ole seda fotot Savisaarele müünud, ning kirjutas, et Savisaare blogis ei ole ühegi pildi juures autorit märgitud.

EPL Online’ile järgnesid peagi Postimees Online ja Delfi, paar päeva hiljem jõudsid sündmuskohale ka Reporteri uudistehagijad.

Aitäh, HansaRaama!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 26 Jan 2009 00:00:00 +0000

Äripäev kaevas välja ühe mullu sügisel alguse saanud konflikti, mis on vahepeal kenasti tuure kogunud.

Nimelt saatis Eestis üsna laialt levinud raamatupidamisprogrammi HansaRaama tarnija septembri lõpus oma klientidele kirja, kus teatas http://wlex.lc.ee/test/?act=VÕS#p374"võlaõigusseaduse §-le 374 viidates, et lõpetab neile antud versiooni 4.3 kasutusõiguse 30. septembril 2009. Ma ise ei ole ühtegi HansaRaama litsentsilepingut näinud, aga on täiesti võimalik, et säärane ülesütlemine on JOKK.

See selleks. Aga miks ma HansaRaamat tänan? Ikka sellepärast, et nad andsid mulle väga hea argumendi toetamaks mu väidet, et vaba tarkvara on parem kui mittevaba. Mittevaba äritarkvara (proprietary commercial software) pooldajad kinnitavad, et litsentsi ostmine annab kliendile kindlustunde ja tagab tootjapoolse toe.

ERR häbeneb eurolaulu?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 15 Feb 2008 00:00:00 +0000

Eesti Rahvusringhääling palus Youtube’il sinna riputatud Eesti eurolaulud maha võtta, kirjutab EPL. Maha võetud videod olid ERR-i õigusosakonna juhi Karin Victoria Kuuskemaa sõnul ERR-ilt luba küsimata eraisikute poolt üles riputatud ja rikkusid autoriõiguse tavasid.

Et Eurovisioonil on maailmas päris mitu miljonit vaatajat, siis oleks kohatu väita, et autorid-esitajad nende levitamise vastu on. Küll aga paistab siit läbi ERR soov endale pisut pappi taskusse lükata. Mõelge ise: kui kõik eestlased saavad Leto Svet’i Youtube’ist kuulata-vaadata, siis ei lähe ju kumbki ETV tagatoas valmis kõrvetatud DVD kaubaks. Oh seda häda ja õnnetust küll!

MacBook + DVD = mismõttes?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 14 Feb 2008 00:00:00 +0000

Eile õhtul leidsin, et võiks natuke filmi vaadata. Võtsin MacBooki, toppisin ühe DVD selleks ettenähtud auku… ja siis ta, raibe, viskas mulle näkku mingi akna, kus oli öeldud, et ma pean DVD-filmide vaatamiseks regiooni valima ja et ma võin oma valikut pärast veel neli korda muuta ja siis on kellad ja kogu moos ja viies valik on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Et siis misMÕTTES?

DVD regioonikoodide süsteem on kvalitatiivselt samaväärne sellega, kui keegi raibe võtaks endale õiguse keelata mul võõrkeelsete raamatute lugemise. Erikuradi värdjad, minge ostke Statoilist endale pool liitrit pentsu ja tikud.

EUPL v.1.0

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 13 Mar 2007 00:00:00 +0000

Euroopa Liidu Avalik Litsents (European Union Public Licence, EUPL) v.1.0

9. jaanuaril 2007 kiitis Komisjon heaks EUPL kui litsentsi, mille alusel hakatakse levitama IDABC programmi raames loodud tarkvara. See lehekülg sisaldab litsentsi ametlikke versioone inglise, prantsuse ja saksa keeles ning preambulit, mis selgitab selle vaba tarkvara litsentsi eesmärki. Lisatud on EUPL versioonis 1.0 ette nähtud ühilduvusmehhanismide uuring.

EUPL v.1.0 tehakse peatselt kättesaadavaks kõigis EL institutsioonide ametlikes keeltes.

Läänemere piraadid

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 31 Jan 2007 00:00:00 +0000

“Brüsselis elavad eestlased vaatavad kodumaiseid kanaleid ebaseaduslikult”, kirjutab Postimees. Asi selles, et muusika- ja filmitöösturite ning telefirmade eduka lobitöö tulemusena suuremas osas maailmast kehtestatud autoriõiguse regulatsiooni kohaselt on Eestist ostetud satelliit-TV-komplektide kasutamine lubatud ainult Eesti territooriumil.

Kuna ma praegu rõvetsema ei taha hakata, ei ütle ma üldse midagi.