Arvustus on @ppmotskula

Loetud: How to Fix Copyright

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 06 Feb 2012 00:00:00 +0000

William F. Patry How to Fix Copyright on raamat, mille läbilugemine on äärmiselt soovitav kõigile, kellele läheb korda autoriõigus infoühiskonnas.

Autori professionaalne minevik ei jäta just eriti palju võimalusi tema asjatundlikkust kahtluse alla seada. Ta on olnud Ühendriikide esindajatekoja autoriõiguse jurist, USA autoriõiguse registri nõustaja poliitika planeerimise alal ning töötab praegu Google’is vanem-autoriõigusjuristina.

Patry väidab, et turujõud ja tehnoloogia on arenenud oluliselt kaugemale meie praegustest seadustest ning on praegu nendega konfliktis. Autoriõiguse seadused kasvasid välja 18. sajandi turgudeset ja tehnoloogiaist, mille peamine omadus oli kunstlik defitsiit, mille tekitasid “väravavahtide” väike arv, suhteliselt kõrged turule sisenemise takistused ning analoogtehnoloogiast tulenevad volitamatu kopeerimise piirangud. Täna aga elame digitaalse külluse maailmas, kus autoriõigustööstus on vastakuti globaalse ootusega saada viivitamatu juurdepääs kõigile teostele, kus igaüks on nii looja kui kasutaja ning kus järjest enam tarbijaid soovib teoste füüsiliste koopiate omamise asemel neid arvutivõrgu vahendusel nautida. Selleks, et autoriõiguse seadused saaksid efektiivselt toimida, peavad nad tuginema digitaalse külluse reaalsusele.

Loetud: Capitalism 4.0

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 22 Jan 2012 00:00:00 +0000

Anatole Kaletsky Capitalism 4.0 : The Birth of a New Economy in the Aftermath of Crisis on mõtlemapanev, aga minu meelest lõpuni läbimõtlemata analüüs kapitalismi arengust ja tulevikuperspektiividest 2008. aastal alanud globaalse finantskriisi valguses.

Kaletsky on seisukohal, et kapitalism kriisides ei purune, vaid muutub. Adam Smith‘i 1776. aastal avaldatud “Rahvaste rikkusele” tuginev kapitalismi 1. versioon oli 1930. aastatel sunnitud tegema ruumi John Maynard Keynes‘i versioonile 2 ja see omakorda 1980. aastate alguses Milton Friedman‘i versioonile 3. 2008. aasta finantskriis kujutab autori hinnangul endast järjekordset “suurt” murdepunkti, kus [kapitalistlik] maailm on sunnitud tõdema, et monetaristlik “turgudel on alati õigus” teooria ei sobi enam majanduse kirjeldamiseks ega ammugi mitte selle juhtimiseks.

Sanctum

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 08 Feb 2011 00:00:00 +0000

Sanctum väärib vaatamist ainult 3D-kinos. Kolmemõõtmelisena üles võetud koopad, kus filmi tegelased kakerdavad ja sukelduvad, on esteetiliselt vägagi nauditavad. Kahjuks ei saa seda öelda stsenaariumi, dialoogi ega karakterite kohta, mis on — pardon my french — täielik pask.

Sanctum pakub (koopa)sukeldujatele sama head meelelahutust kui Drop Zone või Terminal Velocity langevarjuritele — need, kes asjast midagigi teavad, saavad end lõbustada, võisteldes selles, kes loeb täpsemini kokku kõik autorite ja tegelaste lauslollused.

Ükski koopasukelduja ei kasuta kuiva ülikonda.
Koopasügavusse üles seatud baaslaagris vedelevad igal pool laiali balloonid, millest mitte ühelegi ei ole märgitud vähimatki infot selle kohta, mis seal sees on.
Põhikunn sõimab oma loodrist poega, kes oli jätnud täiendavad bail-out balloonid alla toomata. Sellest hoolimata jätkavad rebreatheritega varustatud tegelased uute koobaste avastamist.
Äsja dekost tulnud ja ilmselgelt väsinud sukeldujanna otsustab kangelaslikult uuesti vette minna, sest muidu peaks vaene superkogenud põhikunn ilma paariliseta koopasse sukelduma. Kui neiu varustus hakkab lekkima, jagavad nad natuke aega põhikunniga õhku, kasutades selleks vaheldumisi tolle rebreatheri küljes olevat täisnäomaski.
Sukeldumiskogemuseta tibile, kes tuli baaslaagrisse “turistiks”, lükatakse uputuse saabudes rebreather selga, öeldakse “green light good, red light bad” ja asutakse koopast veealust väljapääsu otsima. Tibi keeldub selga panemast varem surma saanud teise näitsiku kalipsot, kuna esiteks oleks see rõve, teiseks ebaeetiline ja kolmandaks on parem külmetada ja kähku koopast välja pääseda kui alajahtumise vältimise nimel ümberriietumisele aega raisata. Kogenud tegelased kehitavad õlgu ja lasevad kanal niisama vette tulla.
Tundmatuis koobastes veealuste väljapääsude otsimisel pole vaja kasutada maski, mis vähendaks näitleja võimalusi teha dramaatilisi ja/või kangelaslikke grimasse.
jne jne jne

Kui näitlejad oleksid võtete ajal mõnes kõrtsis õlut libistanud, oleks Sanctum päris hea film.

Richard Dawkins: The God Delusion

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 30 Jan 2011 00:00:00 +0000

Just finished reading The God Delusion by Richard Dawkins.

Although the quality of Dawkins’s argumentation varies, he manages to present a reasonably-well justified case against allowing religion to be anything more than a person’s private belief. One thing he has completely overlooked is that several [secular] ideologies and political systems based thereof work on exactly the same principles as organized religions — the “0th commandment” being “thou shalt not question anything told by the elders”.

TEDxTallinn

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 23 Nov 2009 00:00:00 +0000

Esimene TEDxTallinn on minevik.

Veetsin minagi oma reedese päeva KUMUs ning olen jätkuvalt arvamusel, et see aeg oli hästi kulutatud. Aitäh esinejatele ning surematu au ja kuulsus korraldajatele!

Mõned mu tuttavad, kes konverentsi võrgu vahendusel jälgisid, pahandasid, et seal ei jagatud maailmarevolutsioonilise tähtsusega uut teavet. Tõsi ta on — ei jagatudki. Aga see ei olegi mu meelest TEDx-i (ega ka “suure” TED-i) eesmärk.

Mina sain sealt inspiratsiooni, kuulates-vaadates väga erinevate elualade inimesi rääkimas sellest, kuidas nad on ära teinud asju, mille ärategemist neid ümbritsevad inimesed (ja mõnikord ka nad ise) esialgu võimalikuks pole pidanud.

Tööportaalide tuleproov: kokkuvõte

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 20 Nov 2009 00:00:00 +0000

Neli nädalat. 19 portaali. Üks tuleproov.

Kui ettevõtete oma kodulehtedel olevaid töökuulutusi mitte arvestada, on tänases Eesti internetis 14 töövahenduskeskkonda, mille võib tinglikult jagada tööportaalideks ja personaliotsingufirmade lehtedeks. Lisaks neile vaatasin põhjalikumalt üle ka viis rajatagust töövahenduslehte.

Kiitus ja kirumine

Eesti portaalidest väärivad tööotsija reaalset tähelepanu vaid CV-Online, CV Keskus ja teatavate mööndustega ka EkspressJob. Need kolm sisaldavad minu hinnangul vähemalt 90% kõigist tööpakkumistest, mida Eestis üldse täna interneti vahendusel leida võib. Ja kuigi nii umbes viiendik kuni veerand kuulutustest on üles riputatud rohkem kui ühte portaali, tuleb tervikliku turuülevaate saamiseks siiski silm peal hoida vähemalt kahel esimesena mainitul. EkspressJob-is on teiste portaalidega kattuvate kuulutuste osakaal suurim, kuid sealne kasutajaliides on piisavalt mugav, et uutele kuulutustele perioodiliselt pilk peale visata.

Tööportaalide tuleproov: Taleo

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 18 Nov 2009 00:00:00 +0000

Taleo (www.taleo.com) ei ole tööportaal, vaid SaaS platvorm tööportaalide ehitamiseks. Taleol on üle maailma rohkem kui 4200 klienti, sealhulgas näiteks Nokia, kelle näitel see arvustus tehtud saabki. Muide, Taleo jaoks algavad keskmise suurusega ettevõtted 5000 töötajast; kõik, mis alla selle, on väikesed 🙂

Jõudes lehele nokia.taleo.net, tuleb töölepürgijal valida “Career section” (ülejäänud lingid viivad parooliga kaitstud lehtedele, mis on ilmselt mõeldud kasutamiseks Nokia personaliosakonna inimestele).

Tööportaalide tuleproov: Monster

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 17 Nov 2009 00:00:00 +0000

Monster (www.monster.com) on maailma suurim töövahenduskeskkond, mis sisaldab üle miljoni tööpakkumise ning rohkem kui 150 miljonit CV-d.

Monster koosneb rohkem kui 70-st veebisaidist, mis kasutavad [vähemalt enamasti ja vähemalt osaliselt] ühist andmebaasi. Sellise “spagettimonstrumi” täielik läbikammimine võiks mind ilmselt aastavahetuseni tegevuses hoida, aga leiba see lauale ei too ning arvata võib, et mu eestikeelne lugejaskond ilmselt eriti ei oota põhjalikku ülevaadet näiteks India juurtega ameeriklastele mõeldud veebisaidi võimalustest.

Tööportaalide tuleproov: LinkedIn ja XING

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 16 Nov 2009 00:00:00 +0000

LinkedIn (www.linkedin.com) ja XING (www.xing.com) on professionaalsed sotsiaalvõrgustikud (PSV), mitte päris puhtakujulised tööportaalid. Tööotsijale ja -pakkujale tähendab see muuhulgas võimalust saada üksteise kohta hõlpsasti lisainfot läbi ühiste (äri)tuttavate.

Üle 50 miljoni kasutajaga (neist umbes pooled USA-s) on LinkedIn maailma suurim PSV, pealt 8 miljoni kasutajaga XING aga nende vihaseim konkurent Euroopas.

Ilma sisselogimata on kummaski saidis võimalik sirvida kasutajate avalikke profiile. XING-i kataloog loopis aeg-ajalt ekraanile kummalisi dialoogiaknaid, LinkedIn-i oma töötas probleemideta. Täpitähti sisaldavate nimede asukoha mõistatamine kataloogides on, nagu eeldada võib, paras pähkel ning XING-ist ma hiljem oma avalikku profiili üles leida ei suutnudki. LinkedIn võimaldab kasutajaid lisaks sirvimisele ka otsida, mis on igati tervitatav võimalus.

Tööportaalide tuleproov: Vakants.ee

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 13 Nov 2009 00:00:00 +0000

Vakants.ee (www.vakants.ee) on Äripäeva tööportaal, mis reklaamib end hüüdlausega “Leia see õige tuhandete seast!”. Mismõttes tuhandete, lubage küsida? Baasis on hetkel 4 pakkumist 4 ettevõttelt.

Kokkuvõte

Äripäev kõlbab päris hästi tulehakatuseks ning parema puudumisel kannatab sellega isegi suure häda jälgi likvideerida. Aga see kehtib kahjuks ainult paberlehe kohta.

Ma ei saa aru, kas Vakants.ee on kellegi loll nali või on Ärikad lihtsalt unustanud selle kinni panna.

Tööportaalide tuleproov: JobGo.ee

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 11 Nov 2009 00:00:00 +0000

JobGo.ee (www.jobgo.ee) on rahvusvahelise Talentor Group’i Eesti värbamisportaal, mille kaudu on nelja kohaliku tööpakkumise kõrval kättesaadavad ka sama grupi vahendatavad töökohad Põhjamaades, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Tšehhimaal, Slovakkias ja Rumeenias.

Portaali kasutajaliides toetab lisaks kontserni kontorite asukohariikide keeltele ka hiina, saksa, itaalia, prantsuse, hollandi, hispaania ja portugali keeli. Laienemisambitsioon paistab neil igatahes täiesti olemas olevat. Tõsi, töökuulutused ise kuvatakse kasutajaliidese keelevalikust sõltumatult vaid selles keeles, milles nad on sisestatud.

Tööportaalide tuleproov: Karjääriabi

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 11 Nov 2009 00:00:00 +0000

Karjääriabi (www.karjaariabi.ee) sisaldab 169 tööpakkumist ja hulka töösoove.

Kollastes toonides esilehel domineerib animeeritud banner, mille all paiknevad mõned uudisnupud ning seejärel viidad tööpakkumiste vaatamiseks ja töösoovi lisamiseks.

Tööpakkumised on grupeeritud asukoha järgi ja paistavad pärinevat Töötukassa tabelist. Edasised otsingu- ja filtreerimisvõimalused puuduvad.

Töösoovid on esitatud rühmitamata loendina. Soovi korral võib töösoovi juurde failina lisada oma mujal valmis tehtud CV. Kasutajaks registreeruma ei pea ega saagi.

Tööportaalide tuleproov: Job.ee

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 09 Nov 2009 00:00:00 +0000

Job.ee (job.ee) on Ariko Reservi töökuulutuste portaal. Pakkumisi on seal kõigest neli, nii et “päris” tööportaalina seda õigupoolest hinnata ei saagi.

Esilehel on kohe näha kõik aktiivsed töökuulutused. Pealkirjadele klõpsates avanevad kuulutuste täistekstid. Kandideerimine on võimalik ka portaali kasutajaks registreerumata, saates oma CV ja kaaskirja kuulutuses näidatud meiliaadressile.

Proovin registreeruda. Sisestan “kogemata” sünniaastaks 1999 ja saan registreerumisnupule vajutades vastuseks teate “Aasta on vale” ja tühja vormi. Näpukaid ei tohiks vist ikka nii karmilt karistada, aga OK, parandasin aasta ära ja proovisin uuesti. Ekraanile ilmus teade, et ma olen nüüd sisse logitud, et mu parool on see-ja-see ning et see sai mulle ka meili peale saadetud. Turvalisuse poolest mitte just kõige parem lahendus, aga mis seal’s ikka.

Tööportaalide tuleproov: Hyppelaud.ee

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 06 Nov 2009 00:00:00 +0000

Eesti Päevalehel on ka oma tööportaal (hyppelaud.ee). Omanike arvates on tegemist “parima ja soodsaima tööbörsiga internetis”, kus on hetkel 202 kuulutust. Kui palju neil tööotsijast kasutajaid on, portaali pidajad ei avalda.

Esilehe keskosas troonivad kolm suurt ja selgelt tähistatud otsingukasti, mis on pealkirjastatud “Tööotsija”, “Tööandja” ja “Koolitused”. Sellega aga kiidusõnad lõpevadki, kuna ülejäänu on mingit jama täis. “Jama” all pean silmas (1) lehe ülaservas olevaid kontsernisiseseid viitasid, (2) põhibloki paremas servas troonivaid EPL uudiseid (kas nad tõepoolest tahavad, et inimesed nende portaalist jalga laseksid?) (3) totter “nädala küsimus” lehe vasakus servas, (4) reklaamibanner jama nr 1 all ja (5) terve veerutäis vilkuvat-virvendavat reklaami ekraani paremas servas. Jama nr 5 on nii suur, et 1024×768 punktise lahutusvõimega ekraanile see leht laiustpidi ära ei mahu.

Tööportaalide tuleproov: Fontese talendipank

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 05 Nov 2009 00:00:00 +0000

Fontese Talendipank (talendipank.fontes.ee) on siia portaalide nimekirja ehk natuke ebaõiglaselt sattunud, kuna Fontes tegeleb rohkem personalialase nõustamise kui lihtsa töövahendusega.

Portaalina võttes on Talendipank muidugi puhtakujuline naljanumber. Kolm tööpakkumist ei motiveeri ilmselt ühtki tööotsijat oma CV sisestamisega vaeva nägema.

Kui kasutaja aga seda siiski teha otsustab, siis — registreerumine on lihtne, meiliaadressi toimivust ei kontrollita. CV sisestamine on jagatud blokkidesse — isikuandmed, töökogemus, haridus, oskused, ootused, soovitajad ja lisainfo. Sisestusliides on väljanägemiselt ja kasutusmugavuselt “Harju keskmine” — ei midagi eriti halba ega eriti head.

Tööportaalide tuleproov: FirstJob.ee

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 04 Nov 2009 00:00:00 +0000

FirstJob.ee (www.firstjob.ee) reklaamib end “noore tööotsija teejuhina”. Pakkumisi on seal “tervelt” 29 ja neistki osa topelt, nii et siin mul just palju aega ei kulu.

Valdav enamus pakutavaist töökohtadest on madalapalgalised lihttööd, mis ei kujuta ilmselt natukenegi aktiivsemale ja haritumale noorele just erilist väljakutset. Kaks enesearengu mõttes huvitavat pakkumist leidus siiski ka — mõlema puhul oli tegemist vabatahtliku tööga Aafrikas või Indias. Raha sealt suurt ei saa, aga võimaluse maailma näha ja silmaringi laiendada kindlasti.

Tööportaalide tuleproov: EURES

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 03 Nov 2009 00:00:00 +0000

EURES (ec.europa.eu/eures) ei ole küll päris kodumaine tööportaal, kuid… “olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Tänase seisuga sisaldab EURESe andmebaas 728 092 vaba töökohta, 364 060 CV-d ja 20 241 registreeritud tööandjat.

Töökohtade otsing tundub esmapilgul lihtne, aga osutub praktikas ebameeldivalt keeruliseks. Vabade töökohtade valiku sektsioonis tuleb (1) amet valida menüüst (kolmetasemeline rippmenüü nagu CV-Online’is ja CV Keskuseski, aga neist erineva struktuuriga), (2) kasutada erioskuste või ametinimetuste otsingut, (3) sisestada märksõna või (4) sisestada riiklik viitenumber. Neli erinevat võimalust, kusjuures teine ja kolmas tunduvad kahtlaselt sarnased (aga ei ole seda mitte) ja neljas on tavainimese jaoks täielik abrakadabra. Õigete valikute ülesleidmine ametite menüüst on minusugusele topelthariduse ja kireva kogemusega tegelasele muidugi paras piin, eriti arvestades asjaolu, et mitut valikut ühte otsingusse kombineerida ei saa.

Tööportaalide tuleproov: EkspressJob

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 02 Nov 2009 00:00:00 +0000

Nädalavahetus selja taga ja tuleproov jätkub. EkspressJob (www.ekspressjob.ee) esitleb end “juhtidele ja spetsialistidele” mõeldud tööportaalina. Tööpakkumisi on seal hetkel 265, tööotsijate arvu ma ei suutnud leida.

Väljanägemiselt jätab leht üsna stiilipuhta mulje. Reklaame on, aga suurem osa neist on kas viited parimatele tööpakkumistele (hea idee!) või siis otsapidi personalimajandusega seotud. Nagu mujalgi, saab ka siin töökuulutusi sirvida ja otsida ilma süsteemi sisse logimata. Sirvimine käib vaikimisi töövaldkondade lõikes, samuti on võimalik pakkumisi vaadata firmade kaupa või võtta ette kõik pakkumised.

Tööportaalide tuleproov: CVshop

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 30 Oct 2009 00:00:00 +0000

CVshop (www.cvshop.ee) suutis mind kohe alguses meeldivalt üllatada — erinevalt teistest seni külastatuist näeb nende esileht lihtsalt ilus välja.

Aga tundub, et ilusa väljanägemise taga pole suurt midagi. Väike hall kiri ekraani paremas ülanurgas teatab, et lehel on hetkel 26 töösoovi, töö_pakkumiste_ arvu isegi ei mainita. Autoriteedina, kelle arvates võib just täna olla minu ülejäänud elu esimene päev, esineb keegi Marit Marsson, kellest kuni tänaseni Google mitte midagi ei tea. Lehe allservas on välja toodud rida ettevõtteid, kes kasutavad CVshop.ee teenuseid, sealhulgas “test” ja “Testijad OÜ”. Ma ei tea, milleks nad neid teenuseid kasutavad, aga tööd nad igatahes ei paku.

Tööportaalide tuleproov: Eesti Töötukassa

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 30 Oct 2009 00:00:00 +0000

Kuna eelmine postitus jäi üsna lühikeseks ja see ka just palju pikem ei tule, kuulutan reedese päeva puhul välja “kaks ühe hinnaga” eripakkumise. Lubage esitleda: Eesti Töötukassa (www.tootukassa.ee).

Tööpakkumisi on võimalik sirvida ilma sisselogimata igaühel, kes oskab Exceli failidega midagi peale hakata. Tänase seisuga on andmebaasis 312 tööpakkumist. Kes tahab ja oskab, võib neid Exceli või OpenOffice.org abil filtreerida. Asi seegi — kui töökuulutuste nimekiri oleks seal PDF-ina või Wordi dokumendina, peaks kõik järjest läbi lugema.

Tööportaalide tuleproov: CVOK

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 29 Oct 2009 00:00:00 +0000

CVOK (www.cvok.ee) tervitab lehele jõudnud külastajat inglise, vene või eesti keeles vastavalt kasutaja brauseris määratud keele-eelistustele. Andmebaasis on 166 tööpakkumist ja 5308 CV-d.

Suurimad tööpakkujad on “Töötukassale edastatud tööpakkumised” (sellenimelisi on tervelt kaks), seejärel CVOK ise (kahe töökohaga) ja veel kolm firmat igaüks ühe pakkumisega. Tundub, et tööotsijal pole siin mõtet oma aega raisata, aga kuna sai lubatud, et ma kõik nimekirja kantud portaalid läbi vaatan, siis tuleb natuke edasi kaevata.

Tööportaalide tuleproov: CV Keskus

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 28 Oct 2009 00:00:00 +0000

Järjekorras teisena läheb tulejoonele tõenäoliselt suurim tööportaal Eestis – CV Keskus (www.cvkeskus.ee), kust võib leida 724 tööpakkumist ja 278 404 CV-d (neist aktiivses staatuses 213 000).

Sarnaselt cv.ee-ga laiutab ka CV Keskuse esilehel reklaam. Erinevalt CV-Online’ist on tegemist portaali enesereklaamiga, mis aga minu arvates siiski lubamatult palju ruumi võtab. Aga maitse üle teadagi ei vaielda, nii et läheme kohe tööd otsima.

Esilehele on välja toodud värskeimad tööpakkumised ning populaarseimad kategooriad ja asukohad. Populaarsus tähendab seejuures populaarsust tööpakkujate, mitte -otsijate seas. Samuti on pingutuseta leitavad “Minu CV Keskus”, tööpakkumised, karjäärikeskus ja lisavõimaluste kataloog ning tööpakkuja sektsiooon. Visuaalselt parem kui cv.ee, tuleb tunnistada.

Tööportaalide tuleproov

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 26 Oct 2009 00:00:00 +0000

Hinnangud: CV-Online, CV Keskus, CVOK, CVshop, Eesti Töötukassa, EkspressJob, EURES, FirstJob.ee, Fontese Talendipank, Hyppelaud.ee, Job.ee, JobGo.ee, Karjääriabi, Töö24, Vakants.ee, LinkedIn ja XING, Monster ning Taleo.

Vt ka: Kokkuvõte.

Tööportaalide tuleproov: CV-Online

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 26 Oct 2009 00:00:00 +0000

CV-Online (www.cv.ee) on ilmselt Eesti vanim tegutsev töövahendusportaal ja kindlasti üks suurimatest. Portaali andmetel on neil praegu 666 tööpakkumist, 491 tööandjast klienti, 287974 liitunud tööotsijat ja 168015 süsteemi sisestatud CV-d.

Vaikimisi näidatakse tööpakkumisi tegevusalade järgi rühmitatuna; kasutaja võib need ümber järjestada sisestamise kuupäeva, konkursi tähtaja, töö asukoha või firma nime alusel. Pakkumisi on võimalik filtreerida eelmainitud rühmitusaluste kõrval ka ametipositsiooni, nõutava haridustaseme, tööaja (osaline või täistööaeg), sisestamise perioodi, ettevõtte nime, pakkumise keele, nõutava töökogemuse ja ettevõtte tegevusala järgi.

Glögid ja glögad

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 06 Dec 2007 00:00:00 +0000

Jõõlahooaeg on saabunud ning kliima soosib õhtuse õlle asendamist hõõgveiniga. Sellega seoses võtsin nõuks erinevaid jooke testida ning testitulemusi huvilistega jagada. Postitus täieneb jooksvalt vastavalt uute testide läbiviimisele.

Põltsamaa klassikaline glögg. Meeldiv üldmulje, poolmagus, hästi maitsestatud. Glögi.
Kardinali hõõgvein. Alkoholisisaldus väiksem kui Põltsamaal, aga viina maitse käib üle. Hapukas. Glöga.
Liviko glögi. Nii minu kui Alice’i esimene reaktsioon oli “wtf?!”. Maitses on tunda lahusti nüansse. Glöga.

lugemissoovitus: lõuna postilennuk. inimeste maa

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 15 Feb 2005 00:00:00 +0000

Ma ei mõista enam linnalähirongide sõitjaid, neid inimesi, kes peavad end inimesteks, kuid seejuures nad ei märkagi, et on nagu sipelgad surutud elama harjunud tavade järgi. Millega täidavad nad oma vaba aja, oma armetud pisikesed pühapäevad? ¹

2003. aastal ilmutas kirjastus varrak eesti keeles ühtede kaante vahel antoine de saint-exupéry romaanid lõuna postilennuk ja inimeste maa. suure eesti raamatuklubiga liitunud alice otsustas selle raamatu mulle kinkida ning marsruudil TLL–PRG–LCA sai see ka läbi loetud.

pöff: teisipäev

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 08 Dec 2004 00:00:00 +0000

seksmissioon ehk uued amatsoonid ja jah-mehed.

1984. aastal poolas valminud “seksmissioon” võib tänapäeva kinohuvilisele tunduda pisut labasevõitu ja/või poliitiliselt ebakorrektne, ent ometi on tegemist hää sotsiaalkomöödiaga, mille mõlemad lõpplahendused on täiesti ootamatud. mõlemad sellepärast, et filmi lõpuosast leiame ühe puändi asemel kaks järsku pööret. hea lahe vaatamine.

jah-mehed on ka päriselt olemas. film demonstreeris ilmekalt, kui lollid on valdav enamus inimestest — nad söövad ja usuvad pea kõike, mida neile ette sokutatakse. kui tähtsal konverentsil esinejal on prillid, lips ja ontlik soeng, siis pole ju tema sõnades mõtet kahelda… muide, kuttide värskeim saavutus on bbc-le mütsi pähe tõmbamine väitega, et dow chemical company on pärast 18 aastat omandanud südametunnistuse ning otsustanud hüvitada bhopali tragöödia ohvritele tekitatud kahjud.