Arvamus on @ppmotskula

Internetipiirangutega piraatluse vastu?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 04 Jan 2024 00:00:00 +0000

Justiitsministeerium teatas, et asub lahendama autoriõiguse seaduse kitsaskohti. Ühe olulise muudatusena soovib ministeerium kehtestada „kaasaegsed blokeerimismeetmed veebipiraatluse tõkestamiseks“, mis seisnevad selles, et TTJA saaks pädevuse teha internetiteenuste pakkujatele ettekirjutusi juurdepääsu blokeerimiseks autoriõiguseid ja nendega kaasnevaid õiguseid rikkuvatele veebilehtedele.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses viidatakse EUIPO tellitud uuringule „Online Copyright Infringement in EU 2023“, mille kohaselt „külastatakse piraatlusele suunatud veebiplatvorme Eesti territooriumil ühe internetikasutaja kohta rohkem, kui mujal Euroopas,“ mistõttu „jäävad tasust ilma õiguste omajad ehk autorid, esitajad ja tootjad.“ Väljatöötamiskavatsuse autorid usuvad, et „efektiivset autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitset üldsusele kättesaadavaks tegemise kontekstis pakub DNS- ehk domain name system blokeerimine ning IP-põhine blokeerimine.“ Seejuures polevat oluline, kus asub teenusepakkuja server, sest „siseriiklikud internetiteenuse pakkujad piiravad Eesti territooriumil kasutajate ligipääsu võrgukeskkonnale, kus õigusrikkumine toime on pandud.“

venelased ja vatnikud

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 08 Aug 2022 00:00:00 +0000

Sa oled venelane ja võib-olla isegi VF kodanik (nad ei ole oma kodakondsusest loobumist just liiga lihtsaks teinud), aga Eesti on sinu kodumaa. Sa räägid eestlastega (ja mõnikord ka teiste siin elavate venelastega) eesti keeles või vähemalt üritad seda. Sinu võidupüha on 23. juuni. Sa tead, et II maailmasõjas Eestit ei vabastatud, vaid okupeeriti, ning et venemaa peab praegu Ukrainas vallutussõda. Sa oled üks meie seast ja keegi ei tohi sind su rahvuse ega emakeele pärast teistest kehvemaks pidada.

ACTA: kellele ja milleks?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 11 Feb 2012 00:00:00 +0000

Küsisin oma eelmise postituse lõpus, miks seda ACTA-t nii hirmsasti läbi üritatakse suruda, kui see mitte midagi ei muuda.

Üks asi, mida ACTA kindlasti teeb, on autoriõiguse praeguse regulatsiooni põlistamine. ACTA-ga liitumine asetab kõigi lepinguosaliste riikide seadusandjate teele täiendava takistuse autoriõiguse süsteemi reformivate õigusaktide vastuvõtmiseks tulevikus, kuna selleks tuleks lahti öelda veel ühest lepingust.

Ja mulle tundub, et kellelegi on selliseid takistusi väga vaja, sest isegi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni peadirektor on asunud “ketserluse” teele, väites avalikult, et “autoriõiguse süsteem kas kohaneb tekkinud loomulike eelistega või hävineb”, ning et “autoriõigus peaks soodustama kultuurilist dünaamikat, mitte säilitama ega toetama olemasolevaid ärihuvisid.”

ACTAst, paanikata

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 09 Feb 2012 00:00:00 +0000

Eesti internetiaktivistid kahtlustavad valitsust katses seada rahvusvaheliste megakorporatsioonide huve kaitstes suurde ohtu interneti tulevik, sõnavabadus, inimõigused ja nii Eesti kui Euroopa majandus. Vabariigi peaminister ütleb avalikult, et tema arvates on ACTA kasulikkuses kahtlejad seemneid söönud ja soovitab neil mütsi sisse fooliumi panna või kusagilt abi otsida.

Nii ACTA pooldajate kui vastaste argumendid tuginevad peamiselt sellele, mida nad on lepingu kohta kuulnud või lugenud; konkreetseid viiteid hüsteeriliste avalduste esitamiseni viinud lepingu ja asjassepuutuvate seaduste tekstidele tehakse kui üldse, siis üksikuid. Faktiliste küsimuste ja ratsionaalsete argumentide esitamise asemel keskendutakse vastaspoole naeruvääristamisele, kohkumata tagasi argumentum ad hominem jt demagoogiavõtete kasutamise eest.

Õigusharidus Eestis: 3+2 või 5 aastat?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 24 Mar 2007 00:00:00 +0000

2002. aastal läks Eesti Bologna protsessi raames üle kõrghariduse 3+2 süsteemile, kus bakalaureuseõppe nominaalaeg on kolm ja magistriõppe nominaalaeg kaks aastat. Mõnedel erialadel on kasutusel nn “integreeritud õppekava”, kus eraldi bakalaureusekraadi ei anta; vastavalt Ülikooliseaduse § 29¹ peavad arstid ja loomaarstid magistrikraadi omandamiseks õppima kuus ning proviisorid, hambaarstid, arhitektid, ehitusinsenerid ja klassiõpetajad viis aastat.

Mitmed Eesti õigusteadlased ja “klassikaliste” juriidiliste erialade esindajad (kohtunikud, prokurörid, advokaadid ja notarid) on leidnud, et integreeritud õppekava oleks tulnud kehtestada ka juristidele, kuna kolme aastaga ei ole väidetavalt võimalik omandada õigusalal tegutsemiseks piisavaid teadmisi. Nii on meil tekkinud olukord, kus õigusteaduse bakalaureusediplom kõlbab sisuliselt vaid seinale riputamiseks; praktiliselt ei ole “kolmeaastasel” bakalaureusel võimalik “päris” juriidilist tööd saada. Seda tendentsi võimendab ka praegu kasutatavate õppekavade ülesehitus: bakalaureuseastmes saab tudeng võrdlemisi laia “põhja”, kuid üheski konkreetses valdkonnas ei ole tema teadmised veel piisavad, et spetsialistina tööle asuda.

Viimne lend

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 23 May 2005 00:00:00 +0000

Laupäeval, 21. mail tõusis Piibe maantee teelaienduselt viimast korda õhku Olav Neulandi juhitud motodeltaplaan. Tehnika vedas alt ning mees ja tema masin kukkusid põllule puruks.

Ma ei tundnud Olavit isiklikult ning motodeltaplaaniga olen lennanud vaid korra ja sedagi reisijana. Ma ei olnud sündmuskohal ning ei hakka spekuleerima selle üle, miks kõik just nii juhtus. Aga Delfi ja Postimehe anonüümsete rottkommenteerijate sõnavõtud ajendasid mind oma mõtteid siin kirja panema.

Valdav enamus inimestest ei loo midagi, vaid ainult tarbivad teiste loodut. Nad ei avasta uusi maid, vaid ostavad reisipakette. Nad ei kirjuta raamatuid ega muusikat, vaid vaatavad seebiseriaale ja ostavad plaate. Nad ei ela, vaid lihtsalt on olemas. Aga mõned üksikud elavad. Neis põleb mingi sisemine tuli, mingi seletamatu tahtmine midagi ise ära teha, midagi ehitada, midagi luua. Nad lähevad ka sinna, kus teised käinud ei ole — ja mõnikord ei tule nad sealt tagasi.