Aastakava on @ppmotskula

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 01 Jan 2026 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 20. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Lõppenud aasta võtmesõnad olid reisimine ja isauhkus. Muid asju sai seekord veidi vähem tehtud.

KULTUUR. Goodreads’i andmetel suutsin läbi lugeda kõigest 4 raamatut, millest meeldejäävaimad olid Hans Rosling’i Factfulness ja Carlo Masala If Russia Wins: A Scenario. Selle viimasega oli jupp jändamist, sest Amazonist ma seda piisavalt kiiresti tellida ei saanud ja pidin seetõttu Adobe Digital Edition’i vormis e-raamatuga leppima. Seda oleksin pidanud lugema kiirgavalt ekraanilt, mis mulle ei sobinud, nii et pidin oma legaalselt soetatud raamatu teises seadmes sobivasse formaati teisendamiseks kõigepealt DRM-i maha lõhkuma. Autorite ja kirjastajate õigused on muidugi toredad asjad, aga kurat, kui ma olen raamatu eest maksnud, siis see on minu raamat ja ma teen sellega, mida heaks arvan.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 08 Jan 2025 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 19. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Päris tore aasta oli. Sai uutesse kohtadesse reisitud, langevarjuga hüpatud (Eesti rekord, hurraa!), kõvasti põnevat tööd tehtud ning mulle oluliste inimestega üheskoos toimetatud.

KULTUUR. Goodreads’i andmetel suutsin läbi lugeda kõigest 10 raamatut, millest meeldejäävaimad olid Peter Pomerantsev’i Nothing Is True and Everything Is Possible: The Surreal Heart of the New Russia ja Cixin Liu Supernova Era. Päris audioraamatuid ma mullu ei kuulanudki, küll aga lasin Alexal endale Kindle’i raamatuid ette lugeda.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 02 Jan 2024 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 18. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Lõppenud aasta oli tagasivaates kuidagi uskumatult pikk. Isa surm ja Petsi täisealiseks saamine. Läbipõlemine ja sellest väljatulek. Taevasse naasmine ja rekordiüritus. Horvaatia ja Hispaania. Ussisõnad ja Kaitseliidu kool. Skype 20 ja The Jack Horner. 13 kaotatud ja 5 taasleitud kilogrammi. Teatrietendused ja audioraamatud.

KULTUUR. Goodreads’i sai kirja 23 läbiloetud raamatut, millest rohkem kui pooled olid audioraamatud – nähtus, mis oli minust seni mööda läinud. Esikolmikusse jõudsid Tim Urban’i What’s Our Problem?: A Self-Help Book for Societies, Taavi Liias’e Helmandi silmus ja Hank Green’i An Absolutely Remarkable Thing. Muide, audioraamatu rakendustest rääkides – Elisa Raamat oli mulle selle kõvasti arenguruumi vajava robotlugeja tõttu seni vastuvõetamatu, kuid paistab, et sinna on ka inimeste poolt sisseloetud raamatud lisandunud. Rahvusraamatukogu aretatud MiRKO sisaldab küll inimhäälseid raamatuid, aga selle mobiilirakenduse kasutatavus on olematu. Libby töötab hästi, aga sealtkaudu on kättesaadav vaid Tallinna Keskraamatukogu valik.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 01 Jan 2023 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 17. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Nagu ma nelja aasta eest tõdesin, poleks ma 2013. aasta lõpus uskunud, kui keegi oles mulle väitnud, et olen viie aasta pärast ohvitser ja advokaat. Kui keegi oleks mulle 2019. aasta lõpus öelnud, et vaid kolme aasta pärast elame maailmas, kus Wuhanis valla pääsenud viiruse ohvriks on langenud üle 6,5 miljoni inimese ning kus juba üle 300 päeva käib kolmas maailmasõda, oleksin ka rohkem kui veidi skeptiline olnud. Tuleb tõdeda, et elame huvitaval ajal.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 07 Jan 2022 00:00:00 +0000

Kaks aastat tagasi panin (juba 15. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Aga mullu jäid kokkuvõtted tegemata ja uued soovid kirja panemata. Püüan siiski mälu järgi midagi taastada.

Aasta superhitt oli muidugimõista CoVID-19 pandeemia ja kõik sellega kaasnev, mis muutis mulle juba varem idiootlikuna tundunud tööintervjuuküsimuse “kus sa näed end viie aasta pärast?” täiesti absurdseks. Julgen arvata, et mitte keegi ei osanud veel 2019. aasta varasügisel ette kujutada, millises maailmas ta kõigest aasta pärast elab.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 07 Jan 2022 00:00:00 +0000

Täna (jah, täna, sest üleelmise aasta kokkuvõte jäi veidi hilja peale) panin (juba 16. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Maailm tervikuna on suht kehvas seisus, aga mul on hea meel, et minu lähiümbruses on piisavalt palju piisavalt ägedaid inimesi. Tuleb tunnistada, et lootsin koroonapandeemiast enamat, kuid see jäi ikkagi liiga lahjaks: ei inimesed, ettevõtjad, riigid ega rahvusvahelised organisatsioonid ei paista oma käitumist põhimõtteliselt kestlikumaks muutnud olevat.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 03 Jan 2020 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 14. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Aasta eest püstitatud eesmärgid said — võimaluste piires — saavutatud. Uus Eesti langevarjurekord sai purki, kuigi tegemist ei olnud suurima vabalangemises moodustatud kujundiga, vaid suurima ühel hüppel moodustatud kujundite paariga. Plaanitud tähelepanu jätkus ka nii töö- kui riigikaitsealasele enesetäiendamisele, olgugi et 2018. aasta omadega samaväärseid suursaavutusi pole mul kummaski valdkonnas ette näidata.

KULTUUR. Goodreads’i läks kirja 14 läbiloetud raamatut, millest kolm olid ühe kogumiku osad, st “neto” 11 raamatut ja 6418 lehekülge ehk keskeltläbi 17 lk lustilugemist päevas. Meeldejäävaim oli Cixin Liu “The Three-Body Problem” . Teatrisse jõudsin (kui ma ei eksi) aasta jooksul 10 korda, Tartusse Metallica kontserdile ja Tallinnasse laulu- ja tantsupeole ka. Kinos nähtud filmidest jäid positiivselt meelde “Jokker” ja “Tõde ja õigus” ja “Ükssarvik” ja “Aasta täis draamat” ja venelaste tehtud “Valvepost” (“Аванпост”). Viimane neist oli ka kõige suurem üllatus.
REISIMINE. Eestist välja sain 11 korral, veetes kokku 46 päeva 8 erinevas riigis. Kokku oli mul mullu 4 tangoreisi (12 p), 3 pere-tüüpi reisi (11 p), 1 langevarjureis (11 p), 1 sukeldumisreis (8 p) ja 2 tööreisi (4 p).
LANGEVARJUTAMINE. Floridas tegin 16 hüpet ja Eestis ühe. Aasta lõpu seisuga olen töötavaist õhusõidukitest väljunud 1557 korral (sh 692 korral kaameraga) ning vabalangemises veetnud 20h22'24". Kui palju ma tänavu taevasse jõuan, ei oska hetkel arvata.
SUKELDUMINE. Egiptuses tehtud 14 sukeldumise hulka mahtusid ka kaks Thistlegormi vrakile tehtud Nitroxi-kupsu. Ühtekokku olen tänaseks teinud 147 sukeldumist ja veetnud vee all oma arvestuste järgi 91h23'.
RIIGIKAITSE. Mu Kaitseliidu-aastasse mahtusid vahekohtunikuna osalemine HUNTil, SERE A (suvi) ja RIK. EROKi toimetustes osalesin tagasihoidlikult, kuna miskipärast sattus suurem osa Kogu ettevõtmisi just neile nädalavahetustele, kus ma muude asjadega hõivatud olin.
TÖÖ. Septembris selgus, et 2018. aasta sügisel seatud tööalased eesmärgid said suuremas osas täidetud. Ausalt öeldes ei pidanud ma nende saavutamist nende seadmise ajal just liiga tõenäoliseks, aga tuleb tunnistada, et mu tiimi ja töögrupi pealikel oli ilmselt piisavalt siseinfot. Või kogemust.
ÕPPIMINE sai riigikaitse rubriigis ära märgitud. Ja noh, ega mu kompetents töö juures ka just ei kitsenenud.
MUU. Doonorlusse tuli väike paus sisse; verekeskusse jõudsin vaid korra. Ehk õnnestub tänavu paremini.

Tänavuseks aastaks ma mingeid superplaane välja hõikama ei hakka. Õppimisest ma õnneks ei pääse ning elamusi ja tulemusi peaks aasta jooksul kindlasti ka igasuguseid kogunema.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 01 Jan 2019 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 13. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Kui keegi oleks mulle 2013. aasta lõpus öelnud, et olen viie aasta pärast ohvitser ja advokaat, oleksin ilmselt küsinud, kust ta oma aineid ostab. No ja lisaks kodu- ja auto- ja tsiklivahetus ja väike doonorijuubel (50. kord) ja üht-teist veel. Nii et võin julgelt öelda, et liiga halb aasta ei olnud 🙂

KULTUUR. Goodreads’i läks kirja 10 läbiloetud raamatut, millest kaks olid taasloetud. Enim mõtteainet andis Daniel Kahneman’i “Thinking, Fast and Slow”. Teatrisse jõudsin (kui ma ei eksi) aasta jooksul 15 korda. Seoses NO99 tegevuse lõpetamisega jäi mul nägemata nende nägemus vendade Strugatskite romaanist “Raske on olla jumal”. Iron Maiden andis mai lõpus Tallinnas väga kõva ja tipptasemel lavastatud kontserdi, mida mul oli nauding nii kuulata kui vaadata. Kinno jõudsin ka kümmekond korda.
REISIMINE. Eestist väljas käisin 7,5 korda — kokku 40 päeva ja 6 riiki. Reisidest tervelt viis olid tangoreisid (2 Poolasse ja 3 Lätti, kokku 17 päeva), poolteist avastusreisid (Siberi-reisi 4 viimast päeva ning 12-päevane Kanada+Kuuba ring) ja üks perereis päikese alla (7 päeva Küprosel).
LANGEVARJUTAMINE. Taevasse jõudsin häbiväärselt vähe: aasta lõpu seisuga olen töötavast õhusõidukist väljunud 1540 korral (sh 676 korral kaameraga) ning vabalangemises veetnud 20h05'05". Tänavune skoor tuleb seoses veebruarikuise rekordiüritusega ilmsel(gel)t parem, aga ilmselt tuleb mul oma taevased tegemised kriitiliselt üle vaadata ning otsustada, kuidas edasi. Lennuväljaseltskond on muidugi suurepärane ja tänavu 20-aastaseks saanud Eesti Langevarjuklubi südamelähedane, aga ainult groundi-töö tegemine pole nagu ka päris see, millele oma suvine vaba aeg pühendada.
SUKELDUMINE. Vee alla jõudsin 7 korda, neist 4 Eestis, 2 Kuubal ja 1 Küprosel. Kõrghetked jäid hooaja algusse ja lõppu — Eesti 100 jääsukeldumine Vabariigi aastapäeval ning laiba leidmine Pae karjäärist maailmakoristuspäeval. Ühtekokku olen tänaseks teinud 133 sukeldumist ja veetnud vee all oma arvestuste järgi 81h19'.
RIIGIKAITSE. Kaitseliidus andsin kompaniiveebli kohustused kevadel kamraad Jaanile üle, kuna pidin aasta suurimal õppusel SIIL 2018 sooritama oma reservohvitseri kursuse lõpupraktika. Juunis andis Vabariigi President mulle nooremleitnandi auastme ning 20. augustil sain Tori Sõjameeste Mälestuskirikus tollal veel tulevaselt Kaitseväe juhatajalt sooja käepigistuse ja auastmetunnused. Alanud aastal tuleb mul nüüd malevapealikult saadud uusi ülesandeid otsast täitma hakata.
TÖÖ. Läinud aasta lõpus asusin juristina tööle advokaadibüroos TRINITI. Suvine usin õppetöö päädis augusti lõpus ja septembri alguses advokaadieksamitega ning 18. septembril leidis Eesti Advokatuuri juhatus, et ma olen piisavalt pädev, aus ja kõlbeline, et võtta vastu vandeadvokaadi abi kohustused ja vastutus. Täna võin puhta südametunnistusega kinnitada, et mullu polnud mitte ühtegi päeva, kus ma oleksin oma karjääri-kannapööret kasvõi natukenegi kahetsenud.
ÕPPIMINE sai kajastatud riigikaitse ja töö teemade all. Olen jätkuvalt veendumusel, et inimene on surnud siis, kui ta õppimise järele jätab, ning et mina olen jätkuvalt elus. Nii ohvitseri- kui advokaadihakatisena jätkub mul õppimisvõimalusi igatahes nii, et vähe pole.
MUU. Kevadel vahetasin oma matkaratta (Honda PC800) 13 aastat noorema chopperi (Honda VT750C) vastu, millega jõudsin tänu imelistele suveilmadele enne hooaaja lõppu pisut üle 4000 km läbi sõita. Sügiseks sain oma mullu ostetud linnakorteri ära sisustatud ning olen nüüd Kitseküla elanik. Kui otsustasin end advokaadieksamile kirja panna, tegin endale väikse motivatsioonipaketi, andes iseendale salajase lubaduse, et vahetan eksami eduka sooritamise puhul oma auto uuema vastu. Nii sõidangi nüüd Ford Mondeo asemel Škoda Octaviaga. Ja — last but not least — 19. detsembril tegin Doonorifoorumis oma 50. vereannetuse.

Alanud aastal püüan purki saada uue Eesti rekordi vabalangemise kujundi suuruses, jõuda selgusele oma taevastes tulevikuplaanides ning jätkata nii töö- kui riigikaitsealast enesetäiendamist. Ning kui peaks paika pidama vanarahvatarkus, et aasta tuleb selline, nagu aastavahetus, siis… nälga, janu ja halba seltskonda pole mul tänavu põhjust peljata.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 09 Jan 2018 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba 11. ja 12. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Nagu varemgi, ei hakanud ma suuri lubadusi andma, aga arvasin, et võiks proovida C- ja võib-olla ka CE-kategooria juhiloa omandada ning hispaania keele enam-vähem rahuldavale tasemele õppida. Need asjad said tehtud. Muud tulemused:

12 loetud raamatut. Ulmekatest üllatas positiivselt Nexuse triloogia (Ramez Naam), Artemis (Andy Weir) seevastu jäi ootustele alla. Uuel aastal tahan veidi rohkem lugeda.
5,5 välisreisi. Kokku 30 päeva, 5 riiki. 1 langevarjureis (Portugal, 9 p), 0,5 muidureisi (Siber, 7 p + 4 päeva järgmisesse aastasse), 2 tangoreisi (mõlemad Läti, kokku 6 p), 1 reis Petsiga (Šotimaa ring + lõuna-Inglismaa koos Jofiga, 6 p) ja 1 tööreis (Rootsi, 2 p).
Taevas käisin 37 korda, sh 30 korda Portugalis toimunud Eesti rekordi ürituse raames, kus ma olin ainus, kes kordagi kujundisse ei jõudnud. Mis oli hea, kuna minu ülesandeks oli kujundi filmimine, mitte selle moodustamine. Aga tehtud ta sai ja mina olen seega ainus inimene, kes on 28-way Eesti rekordit oma silmaga näinud (teised on näinud minu tehtud videot). Kokku olen ma tänaseks töötavaist õhusõidukitest välja hüpanud 1536 korral ning vabalangemises veetnud 20h03'07". Kaamerahüppeid on kogunenud 676. Ah jaa, uue kaamerakiivri ja -ülikonna ostsin ka. Neile loodan uuel aastal rohkem rakendust leida.
Vee alla ma mullu ei jõudnudki. See viga saab uuel aastal kindlasti parandatud.
Kaitseliit: 20. veebruaril anti mulle pidulikult üle nooremseersandi auastmetunnused koos vastava tunnistusega. Kohe oli platsis ka Kaic, kes tegi mulle selgeks, et nüüd pole mul ROK-ist kõrvalehiilimiseks enam ühtegi adekvaatset põhjendust. Kandideerisin, sain sisse ja õpin. Lisaks tegin kompaniiveeblina kaasa Põhja maakaitseringkonna suurõppuse HUNT alates plaanimisfaasist kuni lahkformeerimise lõpuni (tuleb tunnistada, et see oli üsnagi valgustav kogemus).
Töö: juulis läksid minu ja Proact Estonia teed pärast 5-aastast koostegutsemist lahku. Suvel puhkasin ja mängisin, sügisel võtsin teha mõned konsultatsiooniprojektid ning veidi enne aasta lõppu tegin professionaalse kannapöörde, asudes juristina tööle advokaadibüroos TRINITI. Õppimisvõimaluste ja professionaalse arengu perspektiivide puudumist ei ole seega lähiajal karta. Ja IT-õiguse külalislektorina jätkan samuti.
Õppimine: Läbisin LRK Autokoolis C- ja CE-kategooria mootorsõidukijuhi kursused ja sain kahed uued juhiload. Läbisin Kaitseliidu koolis instruktorikursuse. Läbisin Afka juures ITIL Practitioner ja DevOps Foundation kursused ja omandasin vastavad sertifikaadid. Astusin Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvale pataljoni staabiohvitseri kursusele, millega loodan suve alguseks ühele poole saada.
Muu: Sooritasin paar pikalt plaanitud kinnisvaratehingut. Sisustamine ja kolimine jäävad uude aastasse.

Alanud aastal kavatsen jätkata õppimist (sh uues ametis!) ning mõnedesse uutesse paikadesse reisida.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 01 Jan 2017 00:00:00 +0000

Kuna 2016 algas Sevillas ja jätkus Pariisi Charles de Gaulle’i nimelises passikontrollijaamas, jäi mul 2015. aasta kokkuvõte tegemata. Mis seal’s ikka, tuleb kahe aasta tagused uusaastasoovid ette võtta ning pisut mälusoppe tuulutada.

Algavaks aastaks soovin kõigile sedasama, mida president Kaljulaid — et aasta ei tuleks liiga huvitav. Uusaastalubadusi andma ei hakka, aga proovin C-kategooria juhiloa omandada (ja kui kool mõistlik on, siis CE takkapihta) ning hispaania keele enam-vähem rahuldavale tasemele (B2) õppida.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 02 Jan 2015 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba kümnendat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Lubasin, et püüan elada nii, et hiljem ei oleks piinavalt valus asjatult elatud aastate pärast. Tulemused:

25 loetud raamatut (tegelikult veidi rohkem, aga kõik ei saanud kirja pandud).
18 välisreisi, 55 reisipäeva, 7 külastatud riiki (mõnel reisil oli mitu riiki ja mõnes riigis käisin mitu korda). 12 tööreisi (21 p), 3 langevarjureisi (26 p), 2 reisi koos Petsiga (4 p) ja 1 omapäi (4 p). Lisaks sai kaks korda Saaremaal käidud — kõigepealt Petsiga hülgeid kaemas ja seejärel Parasummeril.
13 sukeldumist, neist enamik Eestis oma uue kuiva ülikonna, vesti ja reguga; Kaiciga koos käisime ka Nemo 33-s ära.
113 langevarjuhüpet, sh 3 Raplas, 25 Kuressaares, 39 Prostějovis ja 45 Sevillas. Aasta lõpu seisuga on mul 1448 hüpet sh 600 kaamerahüpet; vabalangemises olen veetnud 18h39'.
Töökoht on endiselt Proact Estonia. Hollandi kolleegidega käimajoostud koostööprojekt on pälvinud positiivset tähelepanu ka grupi juhtkonna tasandil.
Lisaks sai tiba pealt 2000 km tsikliga sõidetud, Kaitseliidu suurõppusel HUNT osaletud ja suurem osa baaskursusest läbitud, TÜ õigusteaduskonnas IT-õiguse magistriõppekava käivitamises osaletud ja sügisel õppejõuna Tartu vahet käidud ning ligi kaheaastase pausi järel Casa de Bailesse viiv tee taas üles leitud.
Ajaloolise tõe huvides tuleb ära märkida ka fakt, et tänavu oli kaks kevadet 😉

Oma toas ringi vaadates näen ühes nurgas hüppe- ja teises sukeldumisvarustust, kolmandas välivormi koos juurdekuuluvaga. Tsikkel ootab talvekorteris ning liikumisharrastuse sildi all käib härra salsatrennis. Ilmselt on tegemist raskekujulise keskeakriisiga, mistõttu pean siinkohal kohaseks tsiteerida ekspeaministrit: “kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahangi elada”. 🙂

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 02 Jan 2014 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba üheksandat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin, et 2013. aasta tuleks vähemalt sama hea kui eelmine. Tulemused:

11 loetud raamatut (tegelikult vist rohkem, aga kõik ei saanud kirja pandud).
11 välisreisi, 40 reisipäeva, 11 külastatud riiki (mõnel reisil oli mitu riiki ja mõnes riigis käisin mitu korda). 6 tööreisi, 2 hüppereisi, 2 reisi koos Petsiga ja 1 sukeldumisreis.
20 sukeldumist, deep ja nitrox pädevused.
66 langevarjuhüpet, sh 4 kodumaal; uus ranits/varuvari/avamisautomaat; tiimi rekord on nüüd parem kui Eesti rekord.
Töökoht on endiselt Proact Estonia. Elioni ITI äriliini ostuga lisandus mu tiimi veel üks insener, kollektiiv on mõnus, tööd on palju ja igav ei ole siiani hakanud.
Maikuus läksid hingusele nii suhe Klairega kui doktoriõpingud TÜ õigusteaduskonnas. Kahju muidugi, aga kui seda õiget tunnet ei ole, siis pole mõtet ka toore jõuga vastuvett ujuda.
Juuni keskpaigast pea augusti lõpuni vaevas mind häda vasaku õlaliigese kõõlusega, mistõttu jäid selgelt puudulikuks nii hüppe-, sukeldumis- kui tsiklihooaeg. Kahel rattal läbisin läinud aastal vähem kui 1000 km.
Suve lõpus vahetasin auto pisut uuema vastu.
Petsiga sai lisaks välisreisidele ka kodumaal koos asju tehtud. Poisi monotoonselt viieline 1. klassi lõputunnistus tegi ka muidugi head meelt.

Ilu on teadagi vaataja silmades ning lõppenud aastal toimunud sündmused lubavad end tõlgendada seinast seina. Mina olen otsustanud lõpptulemusega rahule jääda. Alanud aastaks ei hakka ma konkreetseid üksikeesmärke seadma, kuid püüan elada nii, et hiljem ei oleks piinavalt valus asjatult elatud aastate pärast.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 02 Jan 2013 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba kaheksandat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Konkreetseid eesmärke ma ei seadnud; märkisin vaid ära, et olulised valdkonnad on isaks olemine, langevarjutamine, tööalased väljakutsed, sukeldumine ja eraelu (sh Kivimäe kinnisvaraprojekt).

2012. aasta märksõnad (lõdvalt kronoloogilises järjekorras): salsatamine; ACTA tsirkus sh kõned Vabaduse väljakul ja Riigikogus; uus tsikkel; uus langevari, uus kaamerakiiver, uus töökoht, sukeldumised Rummus, Islandil ja Dubais; Peeter Karli koolitee algus MHG-s ja minu oma jätkumine TÜ õigusteaduskonna doktoriõppes (eksternina); kaks Eesti rekordit langevarjuspordis (23-way Parasummeril ja 14-punktine FS4 Dubais).

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 01 Jan 2012 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba seitsmendat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

olla oma pojale hea isa — eks selle kohta annab aeg arutust, aga siiamaani tundub, et ma olen üsna hästi hakkama saanud. Seoses Alice’i Tartusse kolimisega läks pealt aasta edukalt toiminud “üle-nädala-süsteem” küll ajaloo prügikasti (kahes eri linnas lasteaiakoha pidamine on mitte ainult mõttetu, vaid Eesti Vabariigis ka sisuliselt mõttetu), kuid valdava enamuse kolimisjärgseist nädalavahetustest oleme poisiga siiski koos veetnud ja asju teinud. Kusjuures mees sõidab juba täitsa iseseisvalt bussiga Tallinna ja Tartu vahet.
teha piisavalt palju kvaliteetseid treening- ja võistlushüppeid tiimiga, mil pole veel nime — 45 Empurias, 30 Gryttjomis Basic Camp’is, 20+ Pärnus Parasummeril ja 8 Saarlouis-Dürenis Euroopa meistrivõistlustel, kust Lupus EST (tiim sai ikka aasta jooksul nime ka) tuli tagasi uue Eesti rekordiga neljase meeskonna kujundhüpetes. Lisaks sellele õnnestus mul Eesti Langevarjuklubis pidada 7 algkursust ning osaleda (koos Petsiga) suurepärases Kihnu laagris, nii et langevarjutamise osakonnas pole aastale tagasi vaadates virisemiseks vähimatki põhjust. AFF-instruktoripädevuse ärategemisest otsustasin ma loobuda ning aastalõpu seisuga paistab, et lasen oma instruktoripaberid üldse “hapuks minna” — värsket verd on vahepeal piisavalt palju peale tulnud, nii et ma võin rahus “pensionile” minna ning tiimiga hüppamisele keskenduda.
omandada vähemalt ühe uue sukeldumissertifikaadi (nitrox, deep ja/või drysuit) — FAIL. Kuigi mul õnnestus jaanuaris osaleda ühekorraga nii Eesti allveekabe meistrivõistlustel kui Guinnessi rekordi püstitamisel, jõudsin kogu aasta jooksul avavette tervelt üheainsal korral ja sedagi Männiku karjääris. Aga noh, ega aastad pole vennad ja küllap tuleb mul neid sukeldumisi ka veel ja veel.
leida ja realiseerida tööalase eneseteostuse võimalusi — aasta tagasi olin 99% kindel, et mu karjäär NarTest’is oli otsa saamas, kuid aasta esimese päeva seisuga ei olnud veel tegemist avaldamiskõlbuliku teabega. 11. veebruar jäigi mu viimaseks tööpäevaks. Töötu ettevõtjana jõudsin Salakala OÜ lipu all paar väiksemat otsa ära teha ning juba 16. juunil asusin ByteLife’i demokeskust käima jooksma. Igavussurma pole ma kartma pidanud, kolleegid on mõistlikud, firma väärtused sobivad minu omadega ja palka makstakse mõistagi ka, nii et kokkuvõttes võib rahule jääda.
ning saada uus kodu katuse alla — pärast Nartestist koondamist oli mul selge, et enne uue püsitöökoha leidmist ja katseaja lõppu ei tule suurem kinnisvaraarendus kõne allagi. Juuni keskel tööle asudes ütles lihtne arvutus, et katseaeg lõpeb ajal, mil talv on juba käega katsuda, mistõttu panin selle teema enda jaoks 2012. aasta varakevadeni kõrvale. Vahepeal jõudsin isegi juba paar korda mõelda, et kas mul on seda maja ilma pereta ikka väga vaja, aga miski minus ütleb, et mis tulema peab, see tulema saab. Iseküsimus on, millal täpselt. Nii et ootame, vaatame.

Nagu aasta tagasi, võin ka täna täie kindlusega öelda, et ma olen õnnelik inimene. Jõululaupäeval vennaraasuga isa saunas istudes ja maailma asju arutades tõdesime, et kui ka saaks kalendrit tagasi keerata, ega siis ikkagi suurt midagi teisiti ei teeks. Mis ongi lõppkokkuvõttes oluline.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 01 Jan 2011 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba kuuendat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

perega meie uude koju kolida — ses osas tuleb kahjuks tõdeda mitte null-, vaid lausa negatiivset tulemust: uut kodu ei ole ikka veel ja peret enam ka mitte. Jõudmaks iseendas selgusele, kolis Alice 24. jaanuaril omaette elama ning kesksuveks oli selge, et tagasi ta ei tule. 5. augustist olen taas ametlikult vallaline. Peeter Karl elas (ja elab praegugi) üle nädala vaheldumisi ema ja isa juures, olles kujunenud olukorras käitunud tõelise hakkamasaajana. Kahju muidugi, et me Alice’iga ei suutnud perena jätkata, aga kõigest hoolimata on mul siiralt hea meel, et poisil on jätkuvalt ja reaalselt olemas mõlemad vanemad, ning et me Alice’iga oleme sõpradeks jäänud.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 04 Jan 2010 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba viiendat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

pere- ja kodurindel:
- et kogu pere oleks terve ja rõõmus ning et teeksime kõik koos palju vahvaid asju — käisime ära Mauritiusel ja Montenegros ja Rootsis ja Parasummeril ja surnud hiinlaste näitusel ja mõned korrad kinos ja mitu korda loomaaias; Mauritiusel jooksis Peeter Karl peaga läbi ukseklaasi (aga lapiti kokku ja oli varsti jälle rõõmus) ja meie poisiga põdesime läbi seagripi (tõenäoliselt, sest ühel lapsel, kes sai oma tõve ilmselt Peeter Karli käest, see ka ametlikult diagnoositi) ja poiss põdes koos kogu oma lasteaiarühmaga läbi tuulerõuged;
- et maja valmis saaks — arhitektuuriline projekt on olemas, detailplaneering kohe-kohe kehtestamisel, vanad hooned ja üleliigne ning peamiselt isehakanud haljastus likvideeritud, eriosade projektid saame ka korraldatud, aga enne päris ehitustööde juurde asumist tuleb veel mõned “pisiasjad” korda ajada, näiteks pangas ära käia;
töörindel:
- et saaksin tulemuslikult tegeleda huvitavate ja oluliste asjadega — huvitavat ja olulist oli omajagu, tulemused aga jäid (osaliselt ka minust mittesõltuvail põhjustel) kesisteks;
- et oskaksin oma lahinguid paremini valida ning naasta väljavalitud lahinguist kilbiga, mitte kilbil — nagu teada, ei õnnestunud mul pärast SDP tiimi laialisaatmist Skype’i sees uut püsivat rolli leida, nii et sellega läks nagu läks;
kooli-, langevarju- ja muudel rinnetel:
- kaitsta õigusteaduste magistrikraad — tehtud, ning sellega seoses on minu akadeemilises karjääris alanud kindlaksmääramata pikkusega paus;
- saavutada koos tiimiga tulemusi, millega ise rahule võime jääda — Whadever’i keskmine punktisumma jäi küll seatud eesmärgist allapoole, kuid mina ületasin oma isikliku eesmärgi (mitte kaotada võistlustel rohkem kui kaks punkti) kahe punktiga ning suutsin teist aastat järjest hüpata rohkem, kui kahel eelmisel aastal kokku, nii et ise olen rahul.

Plaaniväliselt või üle plaani sai osaletud Minu Eesti mõttetalgute korraldamises, käidud vee all (28 sukeldumist, 14h44 põhjaaega, AOWD litsents), õpitud oma mõtteid väljendama ühes uues keeles (PHP; tulemus: uus wLex) ning hakatud töötuks firmaomanikuks.

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Fri, 02 Jan 2009 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin (juba neljandat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Kodurindel annan aastale hindeks B (väga hea); maja seinu ei paista küll veel kusagilt, katusest rääkimata, aga kroonuveskid jahvatavad aeglaselt ja selle vastu ei saa. Poiss tunneb pea kõiki tähti ja numbreid, aga sõnade kokkulugemise nõksu pole ta veel käppa saanud. Aga teadmine, et mul on niivõrd lahe perekond, on ikka ülikõva: minu kodu on tõepoolest minu kindlus(tunde allikas). Ja nagu kevadine Hiina-reis kinnitas, kannatab selle seltskonnaga ikka luurele minna küll 🙂

Head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Wed, 02 Jan 2008 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

et mul jätkuks piisavalt aega ja energiat oma pere jaoks ning et kogu pere oleks rõõmus ja terve — tervise üle ei ole väga kurta saanud, kuid mitte arvestada perekondlikku osalemist Pasasummeril ning mu enda hüppehooaja lõpus vahelduva eduga valutama hakanud paremat õlga; lusti ja rõõmu on jätkunud ning aega ja energiat on mul rohketest töö- ja koolireisidest hoolimata leidunud nii köögis toimetamiseks, lapselogistikaks (mnjah, tsiklihooaeg ei olnud just märkimisväärne) kui ujumiseks ja mängimiseks. Vähetähtis pole ka see, et Alice’ist sai korralik naine tehtud 😉 Hinne A – suurepärane;
et oma maja saaks kui mitte valmis, siis vähemalt sinnamaale, et valmimistähtaeg on paigas — krunt sai soetatud ning majavärk hakkas juba vaikselt lubama, kui linnaplaneerimisameti tegelased äkki avastasid, et projekteerimistingimuste taotlemise asemel peaksin algatama hoopis uue detailplaneeringu; lootsin sellega detsembris tegeleda, kuid töised muudatused lõid need plaanid kapitaalselt sassi. Eks tuleb uuel aastal välja mõelda, kuidas edasi. Hinne D – rahuldav;
et saaksin tunda rõõmu tööalasest eneseteostusest ning et mu tiim võiks mind heaks juhiks pidada — ei ole mingit kahtlust, et seda vankrit sai veetud täiega; meie üksuses nii kevadel kui aasta lõpus aset leidnud muudatused pakkusid mulle hulgaliselt uusi väljakutseid ja täiendavat vastutust ning “kauba peale” sain hetkel parima võimaliku ülemuse; mul on meeskond, millega ma võin kinnisilmi luurele minna ja tundub, et nad on valmis minuga tulema; ka tähtede seis ehk firma üldine strateegia paistab meile soodus olema. Hinne kindel A – suurepärane;
et jõuaksin oma magistritöö vähemalt põhiosas valmis kirjutatud — teema on paigas, juhendaja ametlik nõusolek olemas, struktuuri ja ülesehituse peale olen mõelnud omajagu, aga kirjutanud pole veel mitte midagi. Auditoorse õppetööga olen peaaegu ühele poole saanud, nii et uuel aastal peaks sellevõrra lihtsam olema. Hinne D – nõrk;
ning et leiaksin langevarjurina “uue hingamise” — hüppenumbri osas suutsin ületada kahe eelmise aasta koguskoori (mitte et see absoluutarvudes midagi kõneväärset olnuks); võib öelda, et mõte liigub, aga teostuses on veel omajagu arenguruumi. Hinne C – hea.

Kokkuvõttes võib öelda, et 2007 läks töö- ja pererindel kümnesse, kuigi see tulemus tuli osaliselt muude valdkondade arvelt. Aga et neis muudes valdkondades on õnnestunud totaalseid krahhe vältida ning tulevikupotentsiaali kasvatada, võib aastale tervikuna hindeks anda B – väga hea.

head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Tue, 02 Jan 2007 00:00:00 +0000

Aasta tagasi panin kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

et põnn käima ja rääkima õpiks — siis me seiklus alles algab — ning terve ja rõõmus oleks
käib ja jookseb nagu vana mees, saab aru päris keerulistest lausetest (kui tahab) ja räägib omajagu, aga kahjuks on ta eestikeelne sõnavara veel võrdlemisi piiratud; ka tervis ja tuju on üldjoontes korras olnud: hinne “B – väga hea”;
et lõputöö saaks valmis kirjutatud ja ära kaitstud
bakalaureusetöö kaitstud hindele A, Juridicasse artikkel kirjutatud, Soraise stipendium saadud ja üliõpilaste teadustööde konkursilt diplom toodud ning kauba peale ka magistriõppesse astutud: hinne “A – suurepärane”;
et päris oma kodu saaks unistusest kui mitte reaalsuseks, siis vähemalt konkreetseks plaaniks
konkretiseerunud on vaid krundi omandamise plaan, aga majaga tuleb uuel aastal edasi liikuda: hinne “D – rahuldav”;
et saaksin töö juures vähemalt korra hakkama enda tarbetuks muutmisega, ehitades parajasti käsiloleva asja nii valmis, et võin järgmise ette võtta
DevZone Antsule üle antud ja arendustoe kõrval tarkvara sertifitseerimine oma vastutusalasse võetud, kuid organisatsiooniliste piirangute tõttu ei olnud areng nii kiire kui ma seda soovinud oleks: hinne “B – väga hea”;
ning et saavutaksin oma langevarjurikarjääris uue taseme
juunikuus sai minust Eesti Langevarjuklubi teine ekspresident, kuid hüppamise osas oleks aasta võinud märksa parem olla: hinne “B – väga hea”.

Kokkuvõttes võib öelda, et 2006 oli väga hea aasta.

head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 01 Jan 2006 00:00:00 +0000

aasta tagasi panin kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuis läinud on. soovisin

saada heaks isaks nii iseenda, alice’i kui põnni arvates (alati saab veel paremini, aga tundub, et pole väga viga: hinne 5-);
saada oma bakalaureusetöö aasta lõpuks kui mitte valmis, siis vähemalt lõpusirgele (olgem ausad, tegelikult lootsin märksa kiiremat progressi, kuid asi paistab kujunevat suuremaks ja sisukamaks, kui aasta eest arvata oskasin: hinne 4);
mullusest rohkem hüpata ja verd anda (hüppasin küll sutsu rohkem, aga vereandmisega see-eest munasin: hinne 3);
olla avatum ja sõbralikum kõigi nende vastu, kellega ma ühes paadis istun (noh, ka siin on arenguruumi, aga märke paremuse poole liikumisest on näha olnud: hinne 4);
oma tegevusi paremini kavandada, tegelemaks peamiselt oluliste ja meeldivate asjadega ning mitte raisates end mõttetustele (ka selle eest võin endale hindeks 4 anda);
leida piisavalt aega iseenda ja oma lähedaste jaoks (aega võiks alati rohkem olla, aga ma olen iseennastki üllatanud: 5-).

lisaks nendele asjadele sain auditoorse õppetööga ühele poole, vahetasin töökohta (aasta parim otsus) ja käisin perega (st alice’i ning tollal 4,5 kuu vanuse peeter karliga) itaalia-reisil. kokkuvõttes võin läinud aastale tervikuna anda hindeks 4+.

head uut aastat!

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Mon, 03 Jan 2005 00:00:00 +0000

2005 on käes ning et aasta lõpus oleks hea vaadata, kuidas läinud on, siis panen mõned uusaastasoovid siia kirja. niisiis — soovin alanud aastal:

saada heaks isaks nii iseenda, alice’i kui põnni arvates;
saada oma bakalaureusetöö aasta lõpuks kui mitte valmis, siis vähemalt lõpusirgele;
mullusest rohkem hüpata ja verd anda;
olla avatum ja sõbralikum kõigi nende vastu, kellega ma ühes paadis istun;
oma tegevusi paremini kavandada, tegelemaks peamiselt oluliste ja meeldivate asjadega ning mitte raisates end mõttetustele;
leida piisavalt aega iseenda ja oma lähedaste jaoks.