Ühiskond on @ppmotskula

Piotr Czerski: Meie, võrgulapsed

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 25 Feb 2012 00:00:00 +0000

autor: Piotr Czerski piotr@czerski.art.pl
Marta Szreder’i ingliskeelsest tõlkest
eesti keelde tõlkinud Peeter P. Mõtsküla peeterpaul@motskula.net

Tõenäoliselt enim ülearu kasutatav sõna meedia diskursuses on “põlvkond”. Kord püüdsin ma kokku lugeda viimase kümne aasta jooksul välja kuulutatud “põlvkondi” alates artiklist, mis puudutas niinimetatud “Põlvkond Eimiskit”; ma usun, et neid oli vähemalt kaksteist. Neil kõigil oli üks ühine omadus: nad eksisteerisid vaid paberil. Reaalsus ei ole meile kunagi andnud üht käegakatsutavat, tunnetatavat, unustamatut impulssi, jagatud kogemust, mis oleks meid igaveseks eristanud varasemaist põlvkondadest. Me oleme seda otsinud, aga põhimõtteline muudatus on tulnud märkamatult, koos kaabeltelevisiooni, mobiiltelefonide ja ennekõike internetiga. Viimase viieteist aasta jooksul toimunud muudatuste ulatust võime täielikult mõista alles täna.

Loetud: Capitalism 4.0

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 22 Jan 2012 00:00:00 +0000

Anatole Kaletsky Capitalism 4.0 : The Birth of a New Economy in the Aftermath of Crisis on mõtlemapanev, aga minu meelest lõpuni läbimõtlemata analüüs kapitalismi arengust ja tulevikuperspektiividest 2008. aastal alanud globaalse finantskriisi valguses.

Kaletsky on seisukohal, et kapitalism kriisides ei purune, vaid muutub. Adam Smith‘i 1776. aastal avaldatud “Rahvaste rikkusele” tuginev kapitalismi 1. versioon oli 1930. aastatel sunnitud tegema ruumi John Maynard Keynes‘i versioonile 2 ja see omakorda 1980. aastate alguses Milton Friedman‘i versioonile 3. 2008. aasta finantskriis kujutab autori hinnangul endast järjekordset “suurt” murdepunkti, kus [kapitalistlik] maailm on sunnitud tõdema, et monetaristlik “turgudel on alati õigus” teooria ei sobi enam majanduse kirjeldamiseks ega ammugi mitte selle juhtimiseks.

Minu Eesti või esindusdemokraatlik tarbijaühiskond?

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Thu, 09 Apr 2009 00:00:00 +0000

Diskussioon on alanud. Ühed räägivad, et Minu Eesti tuleb ära teha. Teised kahtlustavad, et Nõlvak & Co projekteerivad uut parteid. Kolmandad ei saa üldse midagi aru. Neljandad, viiendad ja kuuendad teavad täpselt, et Minu Eesti on Edgari või Andruse või Mardi kaval plaan, millega järgmised valimised “kotti” panna. Ja siis on veel seitsmendad, neljakümne teised ja kahe tuhande kuuekümne kolmandad, kes ka kõik midagi arvavad, teavad, teevad ja ütlevad. Mis on väga lahe, sest see tähendab, et Minu Eesti tiimi salaplaan — Eesti rahvas mõtlema ässitada — töötab 🙂

Eestivenelased ja vene inforuum

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 20 Jan 2008 00:00:00 +0000

Veidi pärast aprillisündmusi “avastasid” Eesti sotsioloogid ja ajakirjandus, et Eestimaa venekeelne vähemus elab Vene inforuumis. Lõppeval nädalavahetusel avastasin mina, et tegelikult elab see vähemus hoopis vene inforuumis.

Tõsi, Vene inforuum moodustab paratamatult väga suure osa vene inforuumist. Aga inforuumi väljakujunemisel on otsustava tähtsusega mitte info päritoluriik, vaid keel, milles infot edastatakse. Lihtne näide: päringule “majandus” leiab Google umbes 3 miljonit vastust, päringutele “экономика” ja “wirtschaft” aga pakutakse vastuseid vastavalt kaks ja nelikümmend korda rohkem.

Töölepingu seaduse eelnõust

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sun, 13 Jan 2008 00:00:00 +0000

Reformierakonna kontrolli all olevas Sotsiaalministeeriumis töötati suure saladuskatte all välja kohutav eelnõu, mis annab end rasva õginud kapitalistidele võimaluse vaestele töötaja-rottidele karistamatult kinga anda.

Umbes nii kajastab seda teemat Eesti üliobjektiivne ja üldse-mitte-sensatsioonijanuline ajakirjandus. Kui keegi aga peaks tahtma oma arvamuse välja kujundada, soovitan avada eÕigus ning tutvuda nii eelnõu teksti kui selle seletuskirjaga. Mina nii tegin; mõned esialgsed mõtted (mis ei pretendeeri absoluutse tõe staatusele) on allpool.

Taustaks niipalju, et ma olen juba ammust aega arvanud, et Eestis kehtiv tööõigus on üles ehitatud lähtuvalt arusaamast, et ettevõtjate ülim eesmärk on proletariaadi võimalikult igakülgne kottimine, ning et töötaja on töösuhtes ikka ja alati see nõrgem pool. Võimalik, et nn “Selveri kassatüdrukute” osas see ongi nii. Aga mis puutub vähegi kvalifitseeritud tööjõudu, siis see on tormilise majanduskasvu tingimustes muutunud võrdlemisi defitsiitseks kaubaks, mille valdajad on võinud tööandjaile üsna julgelt oma tingimusi esitama hakata. Aga tihtilugu on seadus (mitte ainult TLS, vaid ka teised töösuhteid reguleerivad seadused) mõistliku ja mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppe sõlmimise teel risti risuks ees.

Sallivusest ja vabadusest

peeterpaul@motskula.net (Peeter P. Mõtsküla) — Sat, 05 Jan 2008 00:00:00 +0000

Kati küsib Väikese nõia teemajas, kus on sallivuse piirid, ja ärgitab lugejaid otsima tasakaalupunkti kõikelubavuse ja koonduslaagri vahel.

Tööandja, kes keeldub konkursil parima tulemuse saanud inimest tööle võtmast, kuna see on juhtumisi mustanahaline üksikema, on mu meelest täpselt sama põlastusväärne sitapea, kui kandidaat, kes nõuab enda töölevõtmist põhjusel, et ta on mustanahaline üksikema. Ja ühiskond, kus boikoteeritakse “neegrilitsi” palganud ettevõtjat, on täpselt sama nõme kui ühiskond, mis sunnib tööandjat diskrimineerimiskahtlustuste vältimiseks palkama muu kui professionaalselt parima kandidaadi.